Biometaani tootmine ei ole Eestis konkurentsivõimeline

Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7%-ni. Ühekordse toetusega püütakse nende olukorda leevendada. Foto: Panther Media/Scanpix

Eestis biometaani tootmisel tuleb omahind nii kõrge, et tavalise metaani ehk maagaasiga konkureerimiseks oleks vajalikud laialdased toetusmeetmed ja maksusoodustused.

Jätkusuutlik oleks biogaasist biometaani eraldamine siis, kui tagatud hind oleks 75 senti normaalkuupmeeter, rääkis Kõo Agrole biometaanijaama projekti koostanud Biometaan OÜ juht Ahto Oja, vahendab BNS. 

Ettevõte teeb jõudsalt lobby-tööd selles suunas, et riik looks toetusmeetmed biogaasile. Ühe variatsioonina tõi Oja välja kehtestada kohustuse maagaasiga koos müüa biometaani, umbes nagu bioetanooli lisamise mootoribensiinile. Teiseks on huvigrupil ettepanek tõsta maagaasi aktsiisi ja maksta selle pealt biometaanile peale.

Biometaani puhastatakse lehmalägast tekkivast biogaasist. Kõo Agro OÜ-le kuuluvasse Siimani farmi biogaasijaama rajamine maksaks 6 miljonit eurot, milleks 3 miljonit eurot on nõus eraldama Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Sellises jaamas oleks võimalik toota kuni 1,28 miljonit normaalkuupmeetrit metaani, mis on võrdväärne 1000 tonni diislikütusega. Kui jaam oleks 2-3 korda suurema võimsusega, siis oleks võimalik hinda küll alla saada, aga marginaalselt, ka 60 sendi juures kuupmeetri eest ei oleks see konkurentsivõimeline.