/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2014/06/13/3112107t1h0ffd.jpg)
Niipalju kui üldsusel koalitsiooniläbirääkimistest infot on tilkunud, tuleb järgmistel aastatel kütuseaktsiisi tõus niikuinii. Siiski pole veel täpselt teada, kui palju me mootorikütuse eest maksma peame.
Päevakommentaar: üha suurem osa kütusekuludest läheb valitsusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, et räägitud on 10-protsendilisest aktsiisitõusust tuleval aastal ning viieprotsendilisest tõusust järgnevatel.
Praegu on bensiiniaktsiis 422,77 eurot ning diislikütuse aktsiis 392,92 eurot 1000 liitri kohta, mis tähendab, et iga ostetud bensiini 95 liitri eest maksame valitsusele 0,423 eurot aktsiisi. Suuremate kütusemüüjate automaattanklates maksab täna bensiiniliiter 1,174, millest käibemaks moodustab 0,196 eurot. Seega läheb iga bensiiniliitri eest maksudeks 0,618 eurot, mis moodustab 52,7 protsenti kütuse jaehinnast.
Kui alates järgmisest aastast tõuseb aktsiis tõesti 10 protsenti teeks see aktsiisitõusuks 4,4 senti liitri kohta, millele omakorda lisandub 0,88 senti käibemaksu.
Juhul kui aktsiis oleks 10 protsendi võrra kõrgem juba täna, maksaks bensiiniliiter mitte 1,174 vaid 1,227 eurot, millest maksud moodustaksid 0,671 eurot ehk 55 protsenti kütuse jaehinnast.
Kuna aktsiis on püsiv summa, siis sõltub maksude osakaal paljuski sellest, kui kõrge on kütuste jaehind. Ajal mil hinnad olid rekordkõrgustel, oli maksude osakaal kütuste hinnas veidi alla poole ning madalate hindade korral maksude osakaal üha tõusis.
Kavandatav aktsiisitõus kindlustab selle, et maksude osakaal jääb enam kui 50 protsendi tasemele ilmselt igaveseks. Seega üha vähem sõltub kütuste jaehind nafta maailmaturu hinnast ja üha enam valitsusest.