/nginx/o/2012/02/29/989332t1h27f2.jpg)
Shane O’Loughlin on liialt noor inimene mäletamaks aegu, mil Euroopa Liit veel piimajärvi ja võimägesid toota tavatses. Poiss polnud aastatki vana, kui nende pere 300-aakrisele Kildare’i farmile päitsed pähe pandi ja tootmisele terveks põlvkonnaks kaas peale keerati.
Alates homsest võivad O’Loughlin ja teisedki ELi põllumehed heita endalt kvootide ahelad, kirjutab Financial Times: 1984. aastal kehtestatud režiim kantakse maha ning Shane tunneb end vaba mehena.
«Oleks nagu kõik see aeg ringi sõitnud, käsipidur peal,» nendib 33-aastane farmer võidukalt oma 160 friisi veise kõrval seistes. «Nüüd on meil võimalus laieneda.»
Juba käivadki O’Loughlinil läbirääkimised 250 täiendava aakri rentimiseks ümbruskonna hobusekasvatustelt. Järgmise kuue aastaga plaanib ta viia oma karja 230 lehma peale ning hakata lüpsma mitte enam 832 000 liitrit aastas – nagu lubasid kvoodid – vaid umbkaudu 1,5 miljonit piimaliitrit.
Euroopa Liidu piimakvootide lõpp – väidetavalt kõige kaalukam muutus bloki põllumajanduses terve põlvkonna jooksul – puudutab farmereid kõigis 28 liikmesriigis.
Suurimateks võitjateks pakutakse kõrge tootlikkuse ja kasumlikkusega piimatootjaid Iirimaal, Hollandis ja Taanis.
Nende vähem konkurentsivõimelised kolleegid – näiteks Rumeenias ja Bulgaarias – peavad olema valmis kannatama.
«See on kõige tähtsam poliitiline muudatus Iiri maapiirkondade jaoks 30 aasta jooksul,» ütles Iiri põllumajandusminister Simon Coveney.
Iirlased on võtnud nõuks korrata Uus-Meremaa edu ühe maailma suurima piimatoodete eksportijana. Aastal 1984 tootsid mõlemad maad ligikaudu 5 miljardit liitrit piima aastas.
Iirimaa on samal tasemel tänaseni. Uus-Meremaa piimatoodang on nüüdseks ligikaudu 18,5 miljardit liitrit aastas. Suur osa sellest läheb piimapulbri ja beebitoitudena kasvavatele turgudele nagu näiteks Hiinasse.