/nginx/o/2009/02/25/139751t1ha97d.jpg)
Geneetiliselt muundatud loomal on esimest korda lootust jõuda ameeriklaste toidulauale, kui USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiidab järgmisel nädalal heaks oma metsikust suguvennast kaks korda kiiremini kasvava Atlandi lõhe turuletoomise.
USA kaalub geneetiliselt muundatud lõhe müügile lubamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kala sisaldab ühtainsat DNA järjestuse koopiat, mis kodeerib suure idalõhe kasvuhormooni ning regulatoorseid järjestusi. Kui atlandi lõhe talvel tavaliselt ei kasva, toodab muundatud lõhe kasvuhormooni aastaringselt, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator ajakirja Nature.
Mõned keskkonnarühmitused muretsevad, et kala võib kasvandustest välja pääseda ja ristuda Atlandi lõhe metsikute populatsioonidega. AquaBounty tegevjuht Ronald Stotish kinnitab aga, et need mured on alusetud. Enam kui 99 protsenti kasvanduse kaladest on steriilsed, lisaks kasvatatakse kalasid sisemaal asuvates suurtes filtrite ja vaheseinadega varustatud tsisternides, kust ei kalad ega nende sugurakud välja pääseda ei tohiks.
Lisaks arvavad teadlased, et transgeensed kalad ei saaks vabas looduses hakkama – toidu hankimise nimel on nad valmis võtma suuri riske, mis muudab nad kiskjatele kergeks saagiks.
Järgmiseks toidulauale jõudvaks loomaks on arvatavasti Kanadas Guelphi ülikoolis välja töötatud keskkonnasõbralik siga nimega Enviropig, kes suudab oma toidust tavalisest seast paremini fosforit omastada. Selle tulemusena võib kasutada vähem fosforit sisaldavat sööta. Nii oleks võimalik vältida fosforirikka heitvee põhjustatud vetikaõitsenguid.