«Me oleme saanud tagasisidet, et senine hüvitiste taotlemise kord on liiga keeruline ja meil on hästi palju erinevaid hüvitisi ja vanemad ei leia kõiki toetusi lihtsalt üles,» põhjendas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet, miks otsustati uus e-lahendus teha. Ta lisas, et kui inimene ei ole võtnud vaevaks endale selgeks teha kõiki makstavaid hüvitisi, siis on suur võimalus, et mõni ametlikult ette nähtud riiklik toetus jääb saamata. «Uues lahenduses pannakse kõik lapse sünniga seotud asjad kokku: lähed eesti.ee keskkonda ja saad kohe selle, milleks sul õigus on, ei unusta midagi ära,» rääkis Saarevet. Ta tõi näiteks kogumispensioni sissemaksed, mida paljud noored emad ei oska taotleda, sest nad ei tea, et neil oleks õigus seda saada. «Siis meie ametnikud helistavad neile, et te taotlesite vanemahüvitist, aga II samba sissemakseid ei taotlenud, kas te ei taha või… ja siis selgub, et selline asi on ka olemas,» tõi ta näite.
Uut lahendust on olnud võimalik kasutada alates 19. märtsist, seda võimalust on kasutanud 400 inimest ja Saareveti sõnul pole nende klienditelefon abipalvetesse mattunud.
Kuigi uus lahendus peaks olema ennekõike kasutajakeskne, tunnistas hiljuti isaks saanud majandusministeeriumi e-teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov, et päris ladusalt selle kasutamine siiski ei läinud. Nii näiteks ei olnud osa taotlemiseks vajalikke lahtreid, mille kohta on riigil info olemas, eeltäidetud. «Suurepärane on see, et mulle on kuvatud kõik minu võimalused, aga mina ei saa aru, kas need on kõik mulle mõeldud,» rääkis ta. Nende perele pakkus riik viit teenust, kuid arusaamatuks jäi, kas ka teisi oleks neil õigus taotleda. «Kui need ei ole mulle mõeldud, siis ma eeldan, et mulle neid ei näidatagi. Miks ma pean nägema midagi, mis ei ole minu jaoks,» lisas Rozov. Kui esilagu pakuti perele viit toetust, siis järgmisel lehel vaid kolm. «Kuhu kadusid kaks või kas need ühendati?» rääkis ta tekkinud küsimustest. Kõige enam üllatas teda taotluse lõpus olev manitsev plokk. «Seda lugedes tekkis mul tunne, et riik mind üldse ei usalda, sest miks küsitakse, kas sa ikka esitasid õiged andmed, kas sa ikka kinnitad, et kõik need andmed on õiged,» rääkis Rozov.