Päevatoimetaja:
Angelina Täker

E-riik lõpetab värskete lapsevanemate ehmatamise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Noor ema saab riiklike toetusi taotleda ka kodust lahkumata.
Noor ema saab riiklike toetusi taotleda ka kodust lahkumata. Foto: SCANPIX

Kui seni oli lapse sünni korral makstavate toetuste  taotlemine e-riigi vahendusel paljude värskete lapsevanemate jaoks liiga keeruline, siis uus e-lahendus peaks tegijate kinnitusel olema märksa kasutajasõbralikum. Uut lahendust kasutanud ametnik aga leidis sealt mitu muutmist vajavat kohta.

«Me oleme saanud tagasisidet, et senine hüvitiste taotlemise kord on liiga keeruline ja meil on hästi palju erinevaid hüvitisi ja vanemad ei leia kõiki toetusi  lihtsalt üles,» põhjendas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet, miks otsustati uus e-lahendus teha. Ta lisas, et kui inimene ei ole võtnud vaevaks endale selgeks teha kõiki makstavaid hüvitisi, siis on suur võimalus, et mõni ametlikult ette nähtud riiklik toetus jääb saamata. «Uues lahenduses pannakse kõik lapse sünniga seotud asjad kokku: lähed eesti.ee keskkonda ja saad kohe selle, milleks sul õigus on, ei unusta midagi ära,» rääkis Saarevet. Ta tõi näiteks kogumispensioni sissemaksed, mida paljud noored emad ei oska taotleda, sest nad ei tea, et neil oleks õigus seda saada. «Siis meie ametnikud helistavad neile, et te taotlesite  vanemahüvitist, aga II samba sissemakseid ei taotlenud, kas te ei taha või…  ja siis selgub, et selline asi on ka olemas,» tõi ta näite.

Uut lahendust on olnud võimalik kasutada alates 19. märtsist, seda võimalust on kasutanud 400 inimest  ja Saareveti sõnul pole nende klienditelefon abipalvetesse mattunud.

Kuigi uus lahendus peaks olema ennekõike kasutajakeskne, tunnistas hiljuti isaks saanud majandusministeeriumi e-teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov, et päris ladusalt selle kasutamine siiski ei läinud. Nii näiteks ei olnud osa taotlemiseks vajalikke lahtreid, mille kohta on riigil info olemas, eeltäidetud. «Suurepärane on see, et mulle on kuvatud kõik minu võimalused, aga mina ei saa aru, kas need on kõik mulle mõeldud,» rääkis ta. Nende perele pakkus riik viit teenust, kuid arusaamatuks jäi, kas ka teisi oleks neil õigus taotleda. «Kui need ei ole mulle mõeldud, siis ma eeldan, et mulle neid ei näidatagi. Miks ma pean nägema midagi, mis ei ole minu jaoks,» lisas Rozov. Kui esilagu pakuti perele viit toetust, siis järgmisel lehel vaid kolm. «Kuhu kadusid kaks või kas need ühendati?» rääkis ta tekkinud küsimustest. Kõige enam üllatas teda taotluse lõpus olev manitsev plokk. «Seda lugedes tekkis mul tunne, et riik mind üldse ei usalda, sest miks küsitakse, kas sa ikka esitasid õiged andmed, kas sa ikka kinnitad, et kõik need andmed on õiged,» rääkis Rozov.  

Pärast taotluse esitamist ekraanile kuvatav roheline linnuke peaks tähendama, et kõik on korras. Aga selle juures olev tekst andis teada, et tegelikult peab ka teine lapsevanem selle kinnitama. «Kui  ma poleks seda lugenud, siis taotlus oleks jäänud ripakile,» tõdes Rozov.

Rozovi sõnul kulus tal selle e-teenuse leidmiseks neli sammu ehk see tuli sadade teiste seast üles leida. «Minu ettepanek on, et miks ei võiks eesti.ee-s olla pakkumine «Sinule suunatud teenused», et seoses lapse sünniga võib riik sulle midagi pakkuda, mine ja võta,» soovitas Rozov. Ka lapse sünniga seotud toetuste saamiseks tuleb tema hinnangul teha liiga palju samme. «See peaks olema n-ö ühe kliki teenus,» sõnas ta. Kõige suurem probleem uue lahenduse puhul on aga Rozovi sõnul see, et taotleja ei saanudki teada, kui suurt summat talle makstakse ja mis ajast.

«Ma olen oma sõpradelt  kuulnud, et paljud neist ei saanud varem taotluse esitamisega üldse hakkama, aga nüüd on see tarbitav, küll väikse aga-ga. Inimene peab hoolega läbi lugema,» ütles Rozov. Hoolimata oma kriitikast arvas Rozov, et tavaline inimene peaks uues süsteemis taotluse esitamisega hakkama saama. «Esiteks on see selges lihvitud  eesti keeles. Kui ma rahulikult loen, siis ma saan kõik sammud tehtud. Lisaks on sotsiaalkindlustusametil olemas infotelefon, mis saab vajadusel aidata, kui midagi ei õnnestu,» selgitas ta.

Juta Saareveti sõnul on väikseid parandusi võimalik teha, kuid praegu seab suuremate muudatuste tegemisele piirid asjaolu, et see lahendus tugineb aastaid tagasi valminud andmekogudel. Aastaks 2016 peaks valmima uus lahendus, kus loodetavasti on võimalik selliseid toetusi taotleda ühe hiireklikiga.

Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise.  Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus.

Tagasi üles