Kreeka rahandusminister kummutas jõuliselt väited, et valitsus on sunnitud oma võlad restruktureerima. Maksekatkestused purustaksid tema sõnutsi eurotsooni.
Kreeka: maksekatkestusi ei tule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
George Papaconstantinou, kes kahepäevase investorite veenmise turnee raames Londonit külastas, ütles Financial Timesile, et Kreeka maksekatkestused vallandaksid riigivõlakirjade müügi ka teistel nn perifeeriaturgudel nagu Portugalis ja Iirimaal.
«Restruktureerimist ei tule. Kui Kreeka peaks oma võlad restruktureerima, puudutaks see laiemalt kogu eurotsooni,» ütles ta.
«Inimesed ei saa aru, mida restruktureerimine nii Kreekale kui eurotsoonile maksma läheks: mida see läheks maksma kodanikele, millisel määral see mõjutaks ligipääsu turgudele.
Kui Kreeka restruktureeriks, kes oleks siis nii rumal, et teistesse perifeeriatesse investeerida? See annaks tugeva hoobi eurotsooni ühtsusele ja alustele.»
Ministri sõnumit investoritele kinnitasid omalt poolt ka Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpanga ametnikud. Papaconstantinoud briifingutel saatnud IMFi ametnik ütles, et «Kreeka maksekatkestustest ei oleks kasu mitte kellelgi».
Minister ja tema rahvusvaheline saatjaskond külastavad täna ka Pariisi ja Frankfurti ning üritavad veenda ka sealseid investoreid, et Kreeka valitsus on oma majandus- ja tööjõureformidega õigel teel.
Üks Londoni koosviibimist külastanud investor ütles: «Ma ei mäleta ühtegi sellist juhtumit, kus rahvusvaheline kogukond niiviisi mõnda riiki oleks toetanud ja aidanud neil investoreid tagasi võita. See oli väga veenev.»
Samas oli ka neid, kes hoiatasid, et Kreekal läheb veel tükk aega, enne kui turud veenduvad, et võlakirjade restruktureerimist ei tule.
UniCredit peaanalüütik Marco Annunziata ütles: «Paljud investorid kardavad, et Kreeka maksekatkestustest siiski ei pääse. Valitsus peab kärpima kulutusi ja paljude arvates ei ole selleks ühtegi teist teed kui laenude restruktureerimine.»
Võlakirjade hoidjate, nende hulgas Prantsuse ja Saksa pankade ning Euroopa Keskpanga jaoks tähendaks see suuri kaotusi. Viimasel on Kreeka võlakirjade all hinnanguliselt kuni 40 miljardit eurot.
Papaconstantinou ütles: «Meil on kahe aastane aken, et see asi ära teha.»
«Ma mõistan, et investorid küsivad: mis saab siis, kui Kreeka 110 miljardi euro suurune abilaen 2013. aastal otsa saab? Vastus on järgmine: eelarveülejääk pluss kasv. Kasvuga on Kreekal suuri raskusi, aga just selle kallal me reformidega tööd teemegi, kuna tarnešokk tõstab majanduse kasvupotentsiaali.»
Kreeka šanss investorite silmis usaldust võita on püsida eelarvepuudujäägi kärbetega ELi ja IMFiga kokkulepitud graafikus, nii tänavu kui tuleval aastal.
Lisaks tuleb väljastada usalduseväärseid majandusandmeid – pärast aastatepikkust puudujäägi manipuleerimist vahetustehingute ja bilansivälise raamatupidamise abil.
Sel eesmärgil on riiklik statistikaamet Elstat käesolevaga muudetud iseseisvaks ja sõltumatuks ametkonnaks, mida juhatab endine kõrge IMFi ametnik.
Esmakordselt on hakatud auditeerima ka kohalike omavalitsuste kontosid.
Copyright The Financial Times Limited 2010.