Ott Pärna: pingevabalt tulevikueesmärkidest

Arengufondi juht Ott Pärna Foto: Peeter Langovits.

Eestil on šanssi saada kiirelt arenevate uute äride riigiks,nagu Iisrael, mille NASDAQil
noteeritud ettevõtete arv ületab kogu Euroopa oma, kirjutab Arengufondi juht Ott Pärna. See võtab 10–15 aastat aega, vajab vastutajat ja tegevuste keskendamist.

President Ilves seadis riigikogu hooaja avaistungil selge ülesande: «Eesti riik peab pärast euro­alaga liitumist sõnastama uued eesmärgid ja need algava valimiskampaania ajal ühiselt selgeks vaidlema.»

Uute eesmärkide püstitamise muudab raskeks tõsiasi, et ühiskonna ja majanduse edenemine toob kaasa üha keerukamad ning mitmetahulisemad väljakutsed. Teisisõnu, mida lähemale riikide kõrgliigale jõuame, seda raskemaks läheb iga järgmine arenguhüpe. Ja raskeks mitte füüsiliselt või poliitiliselt, vaid just vaimse pingutuse mõttes.

Selleks vajame vähem lihtsakoelist ja ühetaolist ning rohkem ärksat ja kaalutletult valikuid tegevat riigijuhtimist. Samuti ei saa tegevuste mõõdupuuks enam olla pelgalt kulutamine, vaid uus tase. Millistest valdkondadest uut ja püsivat kasvu otsida ja mis on olulisemad valdkonnad, kus tuleks eesmärke seada? Jagan need nelja gruppi: kasvualad, kapital, juhtimine ja haridus.

Kasvualad –  millega läbi lüüa?

Presidendi Eesti Sõprade üritust väisanud Harvard Business Schooli teadlane Christian Ketels leidis, et oleme oma majanduspoliitilises mõtlemises liiga kauaks jäänud mineviku edu vangi. «Suunake pilk tulevikku, liikuge üldiste soodsate tingimuste loomiselt selgete valikute tegemisele ja ressursside kontsentreerimisele,» oli tema soovitus.

Olles Arengufondis erinevate teemadega süvitsi tegelenud, võin öelda, et jah, me peame valikuid tegema ja fokuseeritult ressursse paigutama. Kindlasti pole uusi kasvualasid üks või kaks, pigem on neid terve portfell, mida seostatult ja valdkondadeüleselt (ettevõtlus, haridus, välisinvesteeringud, välispoliitika jne) arendada tuleb.

Nii näiteks ei ole töötlevas tööstuses Eestis võimalik teha sektoraalseid valikuid, kuna siis tuleks Eesti väiksuse tõttu keskenduda vaid üksikutele ettevõtetele (näiteks keemiatööstuses). Töötleva tööstuse seire näitas, et tasub keskenduda maailma probleemidele, mis on ühtlasi ärivõimalused.

Näiteks rikaste riikide vananemise ning eelarvesurve tõttu tervishoiutehnoloogiad ja -tooted – telemeditsiiniseadmed, tervisekapslid, ergonoomilised ja tervist säästvad mööbliesemed, targad rõivad, mahetoidud jne.

Teiseks valdkonnaks on kliimamuutuste, energiaallikate ja puhta vee nappuse tõttu keskkonnatooted ja -tehnoloogiad – näiteks tuuleenergeetika seadmed, energiakandjad ja veetehnoloogiad.

Need väljakutsed pakuvad võimalusi kõigile tööstussektoritele alates masinaehitusest, mööbli- ja sisustustööstusest, elektroonikatööstusest kuni keemia- ja toiduainetööstuse ning biotehnoloogiani välja.

Teenusemajanduse ekspordi poolelt vaadatuna on meil nišivõimalusi nii finantsvahenduses (välja käidud FinanceEstonia koostööplatvormi idee) kui ka tervishoiuteenustes, logistikast ja globaalsest kaubandusest rääkimata.

Nende kõigi väljaarendamine eeldab julgust suuri eesmärke seada ja usku õnnestumisse, eestvedamist ja tugevat era- ning avaliku sektori partnerlust, aga ka riigilt valdkondadeülest sidusat tegutsemist, mis praeguste juhtimisvertikaalidega on keeruline. See seab väga suure väljakutse talendipoliitikale.

Kapital – kuidas kasvu rahastada?
 

Viimase kolme ja poole aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud rahavooge vaadates näeme, et meie majanduskasvu toetanud välisraha sissevool on võrreldes tipuga drastiliselt vähenenud.

See näitab, et meil napib kapitali praeguse elustandardi säilitamiseks, rääkimata uuest kasvust. Seni kasvu finantseerimisel suure tähtsusega olnud väliskrediidi mahu taastumisele loota ei saa, kuna pangad on ettevaatlikud ja meie erasektori koguvõlg ületab SKTd niigi 1,2 korda. Meie ainus lootus on välisinvesteeringud – premium-investeeringud.

Mainitud Eesti Sõprade üritust väisanud Monaco külaline nentis, et välisinvesteeringuid saada on väikeriigi jaoks eluliselt tähtis – tema riigis töötavat kogu riigiaparaat ja ka riigipea ise ainult selle ühe eesmärgi nimel.

Välisinvesteeringutega senisest tõsisemalt tegelemisest, sellealaste ressursside (sh välisteenistused) ühise juhtimise ja vastutuse alla koondamisest rääkis ka Arengufond oma 2009. a kevadel riigikogule esitatud «Valges paberis». Leedulased on neid mõtteid järginud, millest kirjutas kolleeg Kitty Kubo Äripäevas.

Omaette kapitaliliik on riskikapital, mille tooteks on ambitsioonikad, kiire kasvuga ettevõtted. Kui arendustoetused aitavad uusi tooteid-teenuseid välja töötada, siis riskikapital viib nad turule.

Kogu Euroopas valitseb Silicon Valleyga võrreldes probleem – arendust küll tehakse ja toetatakse, kuid riskikapitali on turul vähe ja projektid ei lähe lendu. Isegi Eesti lühike kogemus näitab, et alustavatest ettevõtetest on edukamad eelkõige need, kes lisaks EASi arendustegevuse toetusele on saanud riskikapitalisüsti – Fits.me, SmartPost, BiotaP, GoliathWind, GrabCad ja Sportlyzer, kui Arengufondi portfellist näiteid tuua.

Oma kogemuste pealt võin öelda, et Eestil on šanssi saada Läänemere piirkonna start-up-riigiks, nagu seda on Iisrael, kelle noteeritud firmade arv NASDAQil ületab kogu Euroopa oma. See võtab 10–15 aastat aega, vajab vastutajat ja tegevuste keskendamist ühele eesmärgile. Arengufondi investeeringute suund on valmis selle ülesande enda peale võtma.

Haridus – kellega unistusi teostada?

Seiretest oleme näinud, et iga valdkonna arendamine viib välja inimressursi ja hariduseni. Ka Tartu Ülikooli välisinvestorite küsitlus näitas, et neli viiest laienemist takistavast tegurist on seotud haridusega – kutseharidussüsteemi nõrkus, töötajate kvaliteet, riikliku täiendusõppesüsteemi nõrkus, vaba oskustööjõu puudumine. Omaette teema on üldharidus, kus tehnoloogia kasutamise võimalustest kirjutasin hiljaaegu siinsamas.

Rahvusvaheliselt läbi lööv majandus eeldab maailmatasemel ja maailmale avatud kõrgharidust. Kõrghariduse otsustava rahvusvahelistumisega tasuks pihta hakata majandus- ja äriharidusest ning IT valdkonnast. Viimane on võtmetähtsusega seetõttu, et IT on majanduse närvisüsteemina kõikjal – see võimaldab enamiku elualade tootlikkust ja tulemuslikkust suurendada.

Selleks et IT-hariduse kvaliteet tõuseks ja spetsialistide arv suureneks, oleme Arengufondi, ülikoolide ning Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Ettevõtete Liiduga algatanud rahvusvahelise ja interdistsiplinaarse IT-akadeemia ellukutsumise pilootprojekti, mille äriplaan lähipäevil kaante vahele saab.

Visiooniks on üks rahvusvaheline ja maailmatasemel kool – nüüdisaegne õppimisvõimalus, mida tunnustavad maailma juhtivad kõrgkoolid, kadestavad kõik Läänemere piirkonna naabrid ja eelistavad nii nimekad õppejõud üle ilma kui meie sihtturgudel IKT alal õppida soovijad. Selle näite varal saab kogu kõrghariduse uuendamismudeleid läbi mängida.

Juhtimine – õigel ajal õiges kohas?

Mitmetahulised väljakutsed ja uute kasvualade arendamine eeldavad teistsugust lähenemist riigijuhtimises ning uut mõtlemist majanduspoliitikas.

Meil on vaja eestvedamist ja tegutsemiskiirust, tegusamat riiki, valdkondadeülest juhtimist (ingl task-force), era- ja avaliku sektori eesmärgipärast ja usalduslikku koostööd, pilootprojektide arvukamat praktiseerimist, proaktiivset ja teiste valdkondadega sidustatut välismajanduspoliitikat.

Oluline on ka trendide tundmine ehk strateegiline tundlikkus, võime näha asju kontekstis, et kiirelt õigesti tegutseda.

Meil peab olema masinavärk oma positsiooni pidevaks ja sisuliseks võrdluseks konkurentidega ning tahe seda jooksvalt parandada. Need ülesanded on keerulised, mistõttu eeldavad uuel tasemel ettevalmistust ka avaliku sektori liidritelt – poliitikutelt, ametnikelt, haridusjuhtidelt. Ehk taas kord haridusülesanne – kes, kus ja kuidas valmistab ette meie tulevikuliidreid.

Lõpetuseks. «Edukad riigid on strateegiliselt ärksad,» ütles kevadisel Arengufoorumil Nokia pikaajaline strateegiajuht ja praegune Soome innovatsioonifondi Sitra president Mikko Kosonen.

Meie uus parlamenditsükkel on võtmetähtsusega, kuna selle tegusus näitab, kas suudame euroga kaasneva positiivse kuvandi ka sisus realiseerida ja mängida end kõrgliigasse või jääme keskpäraseks esiliiga tegijaks. Kusjuures mõlema liiga tase tõuseb, vaatad põhja või lõunasse.

Head peamurdmist!