/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/09/15/433424t1h19b7.jpg)
Riigikontrolli eile avalikustatud audit leiab, et riigimetsades tuleks lageraie mahtu tunduvalt vähendada, samuti kahtleb audit Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otstarbekuses.
Riigikontroll süüdistab RMKd tulusamate metsade üleraiumises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdina tegutsenud Rainer Kuuba koostatud riigimetsa majandamise audit ei hinnanud raiet mitte ainult puuliikide kaupa, vaid ka nende kasvukoha järgi. Ilmselt on linnalapselegi selge, et metsal ja metsal on vahe.
Riigikontrolli audiitorid jõudsidki järeldusele, et paremates kasvukohtades sirgunud metsa raiub RMK liiga palju. Kõige drastilisem on vast haavapuu olukord – Kuuba hinnangul 20 aasta pärast raieküpseid haavikuid enam riigimetsast ei leia.
Huvide konflikt
Riigikontrolli audiitorid viitavad, et kui raieküpseid metsi enam pole, siis väheneb ka RMK tulu. Samuti kaotavad kõik maksumaksjad metsa kui ökoloogilise väärtuse vähenemise tõttu, sest just vanad metsad on liigirikkad ja sobilikud paljude loomade-lindude elukeskkonnaks.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo märkis, et kui ühelt poolt peab riik praeguses keerulises majandusolukorras vajalikuks säilitada metsanduses tööhõivet ja saada märkimisväärset tulu, siis teisalt tuleb ka selgelt teadvustada, et sellisel moel majandamist pikalt jätkata ei ole võimalik.
«Praegust raiumise tempot jätkates tuleks kolme-nelja aasta pärast, kui raske aeg läbi, hea metsa raiumises seda järsemalt hoogu maha võtta,» sõnas peakontrolör.
«Nii või teisiti tuleb anda aega metsade kasvamiseks. Kaugemas tulevikus ehk aastakümnete pärast oleks võimalik raiemahtu taas ettevaatlikult suurendada, jälgides metsatüübiti tasakaalu,» lisas ta.
Riigikontroll näebki suure probleemina, et riik näitab raiemahtu praegu kogumina kõikide riigimetsade hulgast, kuhu sisse on arvestatud nii parem kui ka kehvem mets. Ja kuna paremat metsa on veel võtta, käib raiumine loomulikult seal, kus see on kergem ja tulusam.
Riigikontroll viitas ka sellele, et RMK tegevuses on huvide konflikt. Ühelt poolt peab see asutus teenima võimalikult suurt tulu, teisalt aga vastutama umbes 40 protsendi Eesti metsade saatuse eest.
Riigikontrolli soovitused, et riigimetsa raie tulu võiks laekuda riigikassasse ja metsaraiumise planeerimise eest võiksid vastutada eri ametkonnad, tähendab sisuliselt soovitust RMK likvideerida.
Auditile saadetud vastuses ei nõustunud keskkonnaminister riigikontrolli ühegi järelduse ega ettepanekuga ja on seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik.
Jaanus Tamkivi vastas kõigile riigikontrolli soovitustele, et kuna nende elluviimine eeldaks riigikogus kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, ei pea keskkonnaministeerium võimalikuks soovitusi rakendada.
«Raiuma oleks pidanud nii mõnelgi aastal rohkem, kui seda riigimetsas tehtud on. Küllalt palju on metsa, mis on üle seisnud – seest mäda ja kuivab jala peal,» kommenteeris riigikontrolli järeldusi RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
Põder sõi haava ära
Kallas kordas, et metsa majandamise eesmärk on saada puitu. «See on kurb tõde, et me ei ole kõige tublimad haavapuidu kasvatajad,» nentis ta. «See ei ole seotud raiumisega, vaid sellega, kui palju noort haaba on viimase 40 aasta jooksul suudetud metsa tekitada. Utreeritult võin öelda, et põder on haava ära söönud.»
«Haava osakaal nii riigimetsas kui ka teistes metsades väheneb,» lisas Kallas. «Seda probleemi ei saa ravida sellega, et raiume praegu metsa vähem, vaid tuleks haaba kasvatada.»
Sama käib tema sõnul ka teiste puuliikide kohta: metsade vanuseline struktuur on ebaühtlane, mistõttu ei pruugi tulevikus tõesti raieküpseid metsi olla nii palju kui praegu.
Arvamus
Jaanus Tamkivi
keskkonnaminister
Riigikontroll väidab, et 1997. aastal vastu võetud metsapoliitika ja kehtiv metsanduse arengukava on põhimõtteliselt valed. Nii fundamentaalsete järeldustega ma nõustuda ei saa. Me peaks siis kuni vundamendini lammutama kogu meie metsanduse süsteemi. Ma ei tahaks uskuda, et olukord nii halb on.
Riigikontroll on unustanud ühe metsanduse alustala – kui majandusmets on raieküps, siis ta raiutakse maha. Raieküpseks saanud metsa ei õnnestu ega ole mõtet hoida. Kui meil on kujunenud selline metsade vanuseline jaotus, nagu parasjagu on, siis tuleb raieküps mets raiuda, ja seda RMK ka teeb.
Jätta mets raiumata ja loota, et siis läheb olukord paremaks, on vale, sest metsad ei püsi. Raieküpsed metsad vananevad ja vara hävineb. Selles mõttes on riigikontrolli kontseptsioonil ja riigi metsapoliitikal põhimõtteline vastuolu. Aga riigikontrolli seisukoht on selline ja eks me siis võtamegi seda nagu ühte seisukohta.
Praegu raiutakse metsa vähem, kui teadlaste sõnul võiks raiuda. Eestis pole aastaid metsa nii palju olnud kui praegu. Mets kui bioloogiline vara kasvab kogu aeg juurde. Suures plaanis on metsade majandamine jätkusuutlik.