Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Viis levinumat müüti Coca-Cola kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Coca-Cola kohta liigub palju väärarusaamu, nendib karastusjoogifirma.
Coca-Cola kohta liigub palju väärarusaamu, nendib karastusjoogifirma. Foto: SCANPIX

Karastusjoogifirma Coca-Cola toob välja viis levinud väidet nende tuntuima karastusjoogi Coca-Cola kohta, mis ettevõtte väitel tegelikult tõele ei vasta.

1. Suhkur tekitab sõltuvust, järelikult võib ka Coca-Colast sõltuvusse jääda

Mitte ühestki toiduainetest ega karastusjoogist ei saa jääda sõltuvusse. Kuuleme sageli inimesi ütlemas, et nad on «suhkrusõltlased» või «sõltuvuses» teatud suhkruga magustatud toiduainetest ja karastusjookidest. Heaks näiteks on šokolaad, kuid sama väljendusviisi kasutatakse ka mitmetest teistest söökidest ja karastusjookidest rääkides. Sellist tüüpi ütlused ei viita füüsilisele või psühholoogilisele seisundile. Pigem on need käibeväljendid, mida kasutatakse vabalt ja ilma teadusliku aluseta selleks, et kirjeldada midagi, mis maitseb hästi ja mida ütlejale meeldib sageli tarbida.

2. Coca-Cola on hammastele kahjulik

Tegelikkuses lõhuvad peaaegu kõik toiduaineid, mõni erand välja arvatud, hambaid. Iga happeline toit või jook võib liiga sagedase tarvitamise korral või liiga kaua suus hoituna põhjustada hammaste lagunemist või sellele kaasa aidata. Kõike, ka karastusjooke, võib juua mõistlikus koguses ja söögikordade ajal. Hammaste seisukohalt on suhteliselt ükskõik, mida me sööme ja joome, oluline on söögi- ja joogikordade vahel pidada 3–4 tundi pausi, siis saab süljepuhver end järgmise happerünnaku jaoks koguda.

3. Magusaine aspartaam on tervisele kahjulik

Aspartaam on madala kalorsusega magusaine, mis on suhkrust umbes 200 korda magusam ning seda kasutavad jookide ja toiduainete tootjad mitmetes toodetes, muuhulgas ka jogurtites, närimiskummis ja karastusjookides. Aspartaam on üks enimuuritud magusaine. Väga paljud maailma toidu- ja joogiametid on aspartaami uurinud ning kinnitanud selle kasutamise ohutust. 2013. aasta detsembris kinnitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) aspartaami ohutust tervisele.

4. Madala kalorsuse ja nullkalorsusega magusaineid sisaldavad joogid, nagu näiteks Coca-Cola Zero, soodustavad kaalutõusu

Madala ja nullkalorsusega magusainetega magustatud joogid ei stimuleeri söögiisu ega suurenda kehakaalu. Tegelikkuses näitavad uuringud, et peale madala või nullkalorsusega magusaineid sisaldavate karastusjookide joomist on meil samasugune näljatunne, nagu peale vee joomist. Samuti kinnitavad uuringud, et madala kalorsusega toodete kasutajate toidumenüü on tavaliselt tervislikum ning nullkalorsusega magusaineid aitavad energia (kalorite) manustamist kontrolli all hoida.

5. Coca-Colas sisalduvad lisaained on tervisele kahjulikud

Lisaaine on koostisaine, mida kasutatakse paljude jookide ja söökide maitse ja/või värvuse andmiseks. Paljud lisaained, näiteks E-ained, on olemas ka looduslikult (nt pektiin E 440 puuviljadest; karragenaan E 407 merevetikatest). E-number toidulisandil tähendab seda, et lisaaine on läbinud ohutustestid ja on Euroopa Liidus heaks kiidetud. E tähis viitab Euroopale ning näitab, et lisaaine on põhjalikult kontrollitud, Euroopas lubatud ning E on tegelikult hoopis aine ohutuse garantii.

Tagasi üles