Valitsemissektori koondeelarve jõudis taas plussi

Stenbocki maja. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli mullu esialgsetel andmetel 0,6 protsenti ja võlatase 10,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, teatas statistikaamet.

2014. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 112,7 miljoni euroga.

Statistikaameti teatel paranesid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvepositsioonid. 2014. aasta lõpuks oli keskvalitsuse allsektori tulude ülejääk 55 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit vähenes aasta jooksul ja 2014. aasta lõpetati vaid 4,5 miljoni eurose miinusega.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori 62,2 miljoni eurone eelarveülejääk jäi 2013. aastaga samale tasemele.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2014. aasta lõpuks 2,1 miljardit eurot, 10 protsenti suurem kui 2013. aastal. Võlga kasvatasid nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus.

Keskvalitsuse laenudega seotud kohustused kasvasid 11 protsenti, samas vähenes keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste välja antud pikaajaliste võlakirjade maht 28 protsenti. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli ligi 84 protsenti.

Eesti osalus Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (European Financial Stability Facility) suurenes 2014. aastal 26,4 miljoni euro võrra. Kokku moodustasid EFSFiga seotud kohustused 2014. aasta lõpus 485 miljonit eurot, millest 81 protsenti andis Eesti panus Kreeka, 12 protsenti Portugali ja 8 protsenti Iirimaa abipaketti.

Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2013. aastaga võrreldes 12 protsenti ning ligi veerand võetud laenudest oli finantseeritud väliskapitali arvelt. Kui pikaajaliste laenude maht kasvas aastaga 13 protsenti, siis lühiajaliste laenude maht vähenes samal ajal ligi kolm korda. Välja antud võlakirjade maht kasvas 8 protsenti.

2014. aasta lõpu seisuga sotsiaalkindlustusfondid valitsemissektori võlga ei panustanud.