/nginx/o/2014/01/29/2782634t1ha586.jpg)
Eestis moodulmajade tootmisega tegelev, enamuses Cramo Eesti juhtkonnale kuuluva Harmet OÜ töötajate ametiühing peab juba pool aastat läbirääkimisi juhtkonnaga, mis ametiühingut ei soostu tunnustama, frustreerunud töötajad plaanivad asjade käigu muutmiseks alustada aktsioonidega.
Ametiühing loodi Harmeti Pärnu 140 töötajaga tehases mullu oktoobris, praeguseks on seal Eesti tööstusametiühingute ühenduse organisaatori Risto Raudkivi sõnul üle 80 liikme. Paraku ei suudetud algusest peale sõlmida ettevõtte juhatusega ametiühingu tunnustamise lepet, millega oleks tagatud võimalused usaldusisikutele ametiühingu töö tegemiseks ning liikmemaksu ülekandmine, vahendab BNS.
Pikaaegne vaenulikkus juhtkonna poolt muutus Raudkivi sõnul alles pärast seda, kui Harmeti peamise kliendi Cramo Rootsi emafirma juhtkond sattus surve alla sealse ametiühingu poolt. «Rootsi Cramo juht päris nii meilt ametiühingust kui ka Harmeti juhtide käest, et mis toimub? Sest Cramo soovib hoida oma head mainet ja nad on alla kirjutanud UN Global Compacti nimelisele lepingule, mis ametiühingute tegevuse takistamisele viltu vaatab,» rääkis Raudkivi, kelle sõnul on praeguseks olukord jõudnud sinnamaale, kus töötajad plaanivad alustada pikettidega.
Harmeti juhi Toomas Kalevi sõnul seisab tunnustamise lepe ametiühingu enda taga kinni. «Tean, et leppes on vaid üks punkt, mille üle vaidlus käib, see käib ametiühingu liikmemaksude kogumise kohta, meie raamatupidajad ei pea ju nende eest liikmemakse kinni pidama, kahju kui nad ise ei saa usaldada omi liikmeid, aga meie siin aidata ei saa ja sellest punktist me tõenäoliselt ei tagane ka.»
Omalt poolt lisas Kalev, et läbisaamine ametiühinguga on tugevalt paremaks läinud pärast Raudkivi jõudmist ametiühingu etteotsa, sest esialgsete liidritega oli suhtlemine üksjagu halvem. «Nüüd on näha, et asju võetakse reaalselt, ei tulda vastu lauda taguma, vaid soovitakse läbi rääkida, näen Risto Raudkivi puhul perspektiivi, et saame koostööga edasi minna. Eks nad üritavad seal ka teisi koolitada, aga loodetavasti Risto jätkab sellega ja huvi ei kao ära,» rääkis Kalev.
«Samas peavad nad ka aru saama, et nad ei esinda veel kõiki töötajaid, neid pole 50 protsentigi, et Pärnu tehas ei ole esmatähtis, Pärnu tehas on kõige paremas seisukorras üldse, ka teised tehased vajavad muudatusi,» lisas ta. Pärnu tehase juht Rauno Loonurm kinnitas BNSile, et suhted ametiühingu esindajatega on head, kohtutakse iga nädal, kuid tema kui allüksuse juhi vastutusalasse ei kuulu tunnustamise leppele alla kirjutamine.
Veel süüdistas ametiühing ettevõtet niinimetatud kollase ehk juhatuse kontrolli all oleva ametiühingu või seltsi loomises. «Harmeti Tutermaa tehase juht Meelis Järva ja Toomas Kalev rajavad Harmeti töötajate seltsi, millesse kuuluvatele töötajatele pakutaks esindust tööandja juures ja juriidilist abi. Et tööandja esindab enda töötajaid iseenda ees!?» rääkis Raudkivi.
Taolise seltsi tegemise plaane Harmet ei varja. Toomas Kalevi sõnul ei ole küll tema ise sellega seotud, vaid tegemist on Tutermaa tehasejuhi initsiatiiviga. «Aga minule see idee meeldib. Kui mul oleks valida, kas teha koostööd seltsiga või siis ametiühinguga, siis loomulikult valiksin seltsi, mulle Järveoja [Tutermaa tehase juht] plaan meeldib, kindlasti saaks sellega viljakat koostööd teha,» rääkis Kalev.
Paraku on töötajaid esindavate seltside juhatuse kontrolli all loomine rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsiooniga keelatud ning sellega on liitunud ka Eesti.
Harmet AS teenis näiteks 2013. aastal 22 miljoni euro suuruse käibe juures 103 000 eurot kasumit. Valdav enamus käibest ehk 13,4 miljonit eurot tuli Rootsi-suunalisest ekspordist. Toona töötas ettevõttes 224 inimest, kelle palgad ulatusid kokku 2,7 miljoni euroni.