Y-põlvkond kellast kellani tööd ei taha

Noorte jaoks on oluline, et töö oleks põnev. Foto: SCANPIX

Tänased noored, kes tööturule astuvad, on sama erinevad, kui neile avanevad võimalused. Paljud neist ei soovi nad enam kellast kellani tööd teha.

Y-generatsiooni kuuluvad need noored inimesed, kes on sündinud vahemikus 1979-2001, kirjutab Raplamaa Sõnumid. Üks tõsiasi, mille värbamisettevõtte GoWorkaBit asutaja Kei Karlson nende kohta välja toob, on see, et noored ei ole huvitatud enam töökohast, kus nad ei saa valida oma tööaega. Nad ei soovi enam kontoris kellast kellani istuda.

Oma kogemusele tuginedes ütleb Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Katri Kanarbik, et see vastab osaliselt tõele. «Leidub noori, kes tõepoolest tahaksid teha sellist tööd, mis ei ole kellaajast kellaajani ja kus töötaja saab valida ise oma töötamise aja. Oluline on ainult tähtaeg, millest siis kinni peetakse, aga kogu ülejäänud protsess toimuks täpselt nii, nagu inimene seda ise kavandab,» ütleb ta.

Ta räägib, et järjest enam pakutakse tööturul kaugtöö tegemise võimalust ja võimalust töötada projektipõhiselt. Kanarbik usub, et need tööandjad on just sellised, kes ootavad enda juurde tööle hea kohanemisvõimega inimest. «Kindlasti peab sellisel inimesel olema tugev kohusetunne ja algatusvõime,» ütleb ta, ning kahtlemata on sellise töö juures määrava tähtsusega ka võime oma aega hästi planeerida.

Ometi ütleb Kanarbik, et mitte kõik Y-generatsiooni noored ei pelga kontorit ja 8-17 tööd. Sellesse vanuserühma kuuluvad ka noored, kes just nimelt eelistavad teha tööd kontoris ja kindlates ajalistes raamides. «Sellised noored tunnevad, et siis on nende era- ja tööelu lahus,» ütleb Kanarbik.

Töötukassa karjääriinfo spetsialist Siret Chanet Luugimaa nõustub, et tööturg on muutumas. Samas lisab ta, et uued ja paindlikumad põhimõtted ei sobi kõigile. «Projektipõhine ja kaugtöö vajab väga suurt distsipliini ja enesemotivatsiooni. Tihtipeale vajab tööelu alustav noor sisseelamiseks ja tööga harjumiseks kindlat raamistikku, sh määratletud tööaega,» ütleb ta. Kindlat raamistikku vajab aga ka osa pika kogemusega töötajaid.

Luugimaa näeb töötukassas asju ka tööandja poole pealt ning kinnitab, et aina enam tööandjaid läheb üle tulemusjuhtimisele, kus hinnatakse tulemusi, mitte tööl istutud aega. «Tööandjatele on oluline, et töö oleks tulemuslikult ja hästi tehtud, mitte selle tegemise aeg ja viis, ning see soosib aina enam projektipõhist ja «ükskõik, mis ajal» tehtavat tööd,» ütleb ta. Samas tõdeb ta, et üldine tagasiside noortele on siiski, et nad õpiks selgeks kellaaja ja kalendri, muu tööks vajaliku õpetamisega saavad tööandjad ise hakkama. Kindlasti ei kao aga lõplikult ära need töökohad, mis eeldavad inimeselt kellaaegade järgi tööl käimist.

Töö peab meeldima

Teine oluline aspekt noorte jaoks on töö iseloom. Tööd ei taheta enam ainult töö enda pärast teha, see peab meeldima. Y-generatsiooni noored on seega altimad ka näiteks kooliteed pooleli jätma. Kanarbik ütleb, et noored on järjest julgemad tunnistama, et valitud eriala ei ole neile sobilik. «Jäetakse ülikool pooleli ja alustatakse uue erialaga või uue kooliga. Katsetatakse erinevaid asju,» räägib ta.

Samamoodi lihtsam on uue generatsiooni noortel töökohti vahetada, kui need enam isiklikule arengule kaasa ei aita. Uue ametikoha otsimisel võivad nad teha täieliku kannapöörde ja hoopis uue eriala valida. See nõuab noorelt aga kiiret õppimisvõimet ja paindlikkust. Tegelikult ei saa ka selles küsimuses ühest seisukohta võtta, sest uue generatsiooni hulgas on ka palju traditsioonilisemate põhimõtetega noori, kes tahavad end ühel kindlal erialal teostada. «On noori, kellel on väga konkreetne ja kitsas huvi, ja nende puhul võib pigem öelda, et nemad tahavad ennast põhjalikult kurssi viia oma erialal,» ütleb Kanarbik.

Luugimaa ütleb, et ka ise Y-generatsiooni esindajana hindab kõrgelt, et ta töös oleks pidevalt midagi uut õppida. Selle kõrval innustab ta noori kindlasti alustatud kooliteed lõpuni käima. «Haridus maksab ja õppida saab kogu elu. Ka siis, kui selgub, et valitud eriala sulle ei sobi, saad sealt saadud teadmised ja oskused üle kanda järgmise eriala omandamisse,» ütleb ta.

VarenaGrupp OÜ juht Màris Rudnevs ütleb, et tööturg on tõesti muutunud. Ka tema on püüdnud töötajatele suuremat paindlikkust pakkuda. Ta lisab, et tema ettevõtet ei saa küll kontoriga võrrelda, kuid kellaajalist režiimi neil ei ole. Hommikul minnakse välja, kuid keegi näpuga järge ei aja, kui kiiresti töö tehtud saab. Oluline on, et see ikkagi tehtud saaks ja kvaliteetselt. Paindlikkus tuleb Rudnevsi arvates töökollektiivile kasuks, sest see paneb töötaja end mugavamalt tundma.

Uuest trendist tööturul on Rudnevs ka teiste ettevõtete juhtidelt kuulnud, kes tõesti lasevadki töötajatel rohkem tööd kodust teha. See, et noor ametit kiiremini vahetama kipub, on tema arvates aga paratamatu. Kätt ette panna ei saa, kuid Rudnevs tõdeb, et VarenaGrupis kaadri voolavust väga ei ole.