Sotsiaalne ettevõtlus vajab enam toetust

Foto: SCANPIX

Eestis oli 2012. aastal 166 sotsiaalset ettevõtet, mis on üle Eesti väga ebaühtlaselt jaotunud. Kõige vähem on neid Ida-Virumaal. Uute lahenduste väljatöötamist takistab praegune toetuste süsteem. 

Senisest enam vajavad sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted aga mentorlus- ja inkubatsiooniprogramme. Praegused toetuspõhimõtted tähendavad, et uued valdkonnaülesed lahendused sotsiaalhoolekandes, tööhõives ja muudes valdkondades vaid juhuslikult, seisab statistikaameti kvartalikirjas. 

Samuti võib sotsiaalsete ettevõtete tööd soodustada maksuerisuste loomine. Eestis on olemas võimalus tulumaksusoodustust saada.

PriceWaterHouseCoopers tegi 2011. aastal analüüsi, kus selgus ka, et pangad ei anna sotsiaalse ettevõtluse sektorile laenu andma, sest see nõuaks uut laenukontseptsiooni. Riskikapitalifondide jaoks aga pole sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted piisavalt kasumlikud. 

Selgelt tegutseb enamik sotsiaalsetest ettevõtetest sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas, ent 54 protsenti tegutses teistel tegevusaladel. Kõige enam tegutseb neid Põhja- ja Lõuna-Eestis, vastavalt 58 ja 40 üksust. Ida-Virumaal on neid vaid viis. 

Eesti sotsiaalne ettevõte on enamasti väga pisike, pakkudes tööd kuni neljale inimesele. Oli ka üksikuid Eesti kontsekstis suureks peetavaid ettevõtteid, kelle juures töötas veerand 1359 valdkonnas töötavaist inimestest. 

Aastatel 2009-2012 suutsid sotsiaalsed ettevõtted müügitulu veerandi võrra kasvatada. Kõige väiksem on müügitulu hariduse valdkonnas tegutsevates organisatsioonides, kuid ka tervishoius polnud asi palju parem. 

Suurenenud on aga nende ettevõtete arv, mis on suutnud aasta kasumiga lõpetada. 72 protsenti aga teenis 2012. aastal rohkem müügitulu kui aasta varem. 

Osaühingute müügitulu on 13 korda suurem, kui mittetulundusühingutel ning 29 korda suurem, kui sihtasutustel.