/nginx/o/2015/02/10/3753227t1h3cfc.jpg)
Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv vähenes 2014. aastal varasema aastaga võrreldes kaks protsenti, teatas statistikaamet. Uute rongide, nn «porgandite» tulek raudteele tõstis end rongireisjate arvu 1,7 miljoni ehk 41 protsendi võrra.
«Porgandid» lisasid raudteele 1,7 miljonit reisijat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 211 miljonit sõitjat, sellest 92,7 protsenti maanteel, 4,1 protsenti merel, 2,8 protsenti raudteel ja 0,4 protsenti õhus.
Sõitjatevedu maanteetranspordiga vähenes 2014. aastal kolm protsenti. Reisijate arv kokku oli 195,6 miljonit, millest 85 protsenti ehk ligi 167 miljonit oli linnaliinidel sõitjaid (sh trammi ja trolliga). Maakonnaliinidel oli ligi 17 miljonit sõitjat (kasv võrreldes 2013. aastaga kaks protsenti), juhuvedudel bussiga viis miljonit sõitjat (kasv ligi kolmandik), riigisisestel kaugliinidel 4,4 miljonit sõitjat (langus kaks protsenti) ja rahvusvahelistel liinidel 808 700 sõitjat (kasv kümme protsenti).
Aastaga vähenes maanteetranspordiettevõtete sõitjakäive kaks protsenti ulatudes 2014. aastal 2,6 miljardi sõitjakilomeetrini.
Eesti mereveoettevõtted vedasid 2014. aastal 8,7 miljonit sõitjat, mis on protsendi jagu vähem kui 2013. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,2 miljonit sõitjat (kasv neli protsenti) ja rahvusvahelistel vedudel 6,5 miljonit sõitjat (langus kolm protsenti). Aastaga vähenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive neli protsenti, ulatudes 2014. aastal ligi 1,2 miljardi sõitjakilomeetrini.
Uute rongide liinile tulekuga elavnes mullu sõitjatevedu raudteel, kus veeti 5,9 miljonit sõitjat, mis on 41 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 5,8 miljonit sõitjat (kasv 43 protsenti) ja rahvusvahelistel vedudel 97 100 sõitjat (langus ligi viiendik). Aastaga kasvas raudteetranspordiettevõtete sõitjakäive 26 protsenti, ulatudes 2014. aastal 281,7 miljoni sõitjakilomeetrini.
Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal 771 300 sõitjat, üks protsent enam kui 2013. aastal. Riigisisestel õhuvedudel veeti 17 800 sõitjat (langus seitse protsenti) ja rahvusvahelistel vedudel 753 500 sõitjat (kasv kaks protsenti). Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 29 protsenti, ulatudes 2014. aastal 1,4 miljardi sõitjakilomeetrini. Nii sõitjate arv kui ka sõitjakäive vähenes regulaarlendudel, kuid kasvu mõjutasid tellimuslennud.