Eesti inimesed usuvad ajakirjandust

Kookosõli. Foto: PantherMedia/Scanpix

Supermarketite esindajad kinnitavad, et Eesti tarbija eelistusi mõjutavad vägagi ajakirjanduslikud tootetestimised. Selgelt kajastub see müügistatistikas.

«Mõju on enamustel juhtudel märkimisväärne. Mõnikord on tuntav mõju isegi väikesel nupukesel populaarses ajakirjas või ajalehes – kliendid hakkavad koheselt selliseid tooteid kauplusest küsima,» märkis Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid.

Viimaseks näiteks on Erilaiu sõnul populaarses naisteajakirjas testitud mahlad, kus võitjabrändi müük kasvas hüppeliselt.

Ka kinnitab Erilaid, et «Ringvaate» ning Postimehe riiside lood kasvatasid punase ja musta riisi müüki. Erilaid mäletab, et «Ringvaate» saatejuht Marko Reikop olla kunagi maininud, et Inglise kuninganna Elisabeth joob Withhardi teed, millele järgnes ka selle toote hüppeline müügikasv.

Oluliseks hindab reklaami või testimiste mõju Erilaid aga just uudistoodetele. Eriti hästi töötavatki just teles läbi viidud testid.

«Meedias ilmunud lood aitasid näiteks kaasa just turule jõudnud Rannarootsi EHE sarja kiirele müügikasvule,» tõi Erilaid veel näiteks.

Kookosõli fenomen

Rimi pressiesindaja Katrin Bats kinnitas samuti, et kui mingi toode saab mitmetes või ka tuntud telesaadetes välja hüütud, tullakse seda kindlasti ka kauplustest otsima. Kurioossemaks näiteks toob Bats kookosõli fenomeni. «Kaalulangetamissaates väideti, et see aitab üleliigsetest kilodest vabaneda ning seepeale tuldi neid tooteid ka kaupustest otsima,» selgitas Bats, miks seni Eesti tarbijale tundmatu toode ühtäkki nii populaarseks muutus.

Batsi sõnul on oma mõju ka kuulsamate inimeste väljaöeldud toidueelistustel. Näiteks ajal, mil Evelin Ilves hakkas leivaküpsetamisest rohkem rääkima, nähti ka Rimis mingil määral rukkijahu müügitõusu.

«Paraku on selliste trendide puhul enamasti tegemist lühiajalise tõusuga,» ütleb Bats, kelle hinnangul on inimesed küll altid proovima erinevaid asju, kuid üsna sageli jõutakse otsaga tagasi siiski oma tavapärase toiduvaliku juurde.

Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe teatel on enamasti läbimüügi ajutiste tõusude ajendiks ikkagi hind, kuid nõustub, et ka erinevad trendid võivad tarbijat mõjutada. «Tuntud brändide tooteuuendused on sageli need, kus hooajalistest toodetest osutub mõni maitse teistest oluliselt populaarsemaks,» toob Lehtmäe näiteks.

Suursündmuste korraldajamaa tooted lähevad hinda

Tema hinnangul on tarbimises näha muutusi koguni erinevate suursündmuste ajal, mis saavad palju meediakajastust. «Näiteks jalgpalli MM, olümpiamängud ja ka Eurovisiooni lauluvõistlus tõstavad huvi korraldajamaalt pärit toidu järele,» avaldab Lehtmäe.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu turundusjuht Kaili Kahl nõustub samuti, et meedias propageeritud tooted on pärast mistahes esitlust paremas soosingus. «Näiteks saab tuua kookosrasva populaarsuse tõusu – enne oli selle müük minimaalne, kui peale kaalusaate eetrisse jõudmist olid poeletid kookosrasvast tühjad,» kinnitab Kahl.

Trendimuutus on toimunud ka riiside suunal. Veel paar aastat tagasi osteti Kahli sõnul peamiselt tavalist kiirkeeduriisi. «Tänapäeval on aga väga levinud tooteks Basmati ja metsiku riisi segu, mis on oma koostisosadelt kvaliteetsem ja hinnaklass teatud määral kõrgem,» ütles Kahl.

Õlidest on ETK kauplustes viimased pool aastat olnud väga populaarne linaseemneõli. «Seda seostatakse samuti tervisliku toitumisega ja tihtipeale reklaamitakse ka toiduajakirjades,» avab Kahl tausta, miks see inimeste toidukorvi sagedamini jõuab.

Sushi on eestlaste uus lemmik

Ka sushi trendide levik Eestis, uute toidukohtade avamine on pannud eestlasi selle vastu suuremat huvi tundma. «Pärast heade sushivalmistamise näpunäidete jagamist meedias, oli kindel, et need muutuvad kohe popiks,» märkis Kahl.

Et uued tooted jõuaksid inimeste ostukorvi, selleks on kahtlemata tarvis meediakajastust. «Näiteks grillihooaja tooted – kui reklaamitakse uut maitset, on teada, et see hakkab kaupluse lettidelt kiiremini kaduma, kui varem soosingus olnud tooted,» teab Kahl.

Ilma reklaamita polnud eriti suur müügiartikkel ka D-vitamiini sisaldav piim. «Pärast meediakajastust sai sellest ajutiselt üsna suur hitt,» lisas Kahl.