Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Korteriühistud saavad rekonstrueerimiseks 102 miljonit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
KredExi abiga renoveeritud korterelamu.
KredExi abiga renoveeritud korterelamu. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

KredEx hakkab taas jagama korterelamute rekonstrueerimistoetust; Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse kogumaht on 102 miljonit eurot, mille eest saab hinnanguliselt rekonstrueerida tuhat korterelamut.

Ülehomme jõustub korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt on korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge, teatas KredEx.

Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut. Rekonstrueerimistoetus on Euroopa Liidu 2014-2020 rahastamisperioodi energiatõhususe valdkonna esimene toetusmeede.

Toetuse eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb ka hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.

Toetust rekonstrueerimistööde teostamiseks hakatakse andma kolmes osakaalus – 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest. Osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest.

Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10 protsendi võrra kõrgem.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul aitab riik järjest enam parandada inimeste elukeskkonda, mille loomulik osa on soojustatud kodu parema sisekliimaga. «Lisaks 40 000 pere elukeskkonna parandamisele aitab korterelamute rekonstrueerimine kaasa ehitussektori kasvule, andes omakorda kodumaal tööd paljudele inimestele,» lisas ta.

Kui täna maksab üks perekond kütte eest aastas keskmiselt näiteks 100 eurot kuus, siis viies läbi elamu tervikliku rekonstrueerimise kahaneb küttearve umbes 50 euroni. «Ülejääva 50 euro eest teenindatakse küll osaliselt tööde läbiviimiseks võetud pangalaenu, kuid elamu on korras, väärtus kõrgem ning lähima 10-20 aasta jooksul ei ole vaja teha täiendavad suuri investeeringuid elamu remondi tarbeks. Sellistes elamutes on elukvaliteet kindlasti tunduvalt parem.»

Elamufondi uuringud on näidanud, et lisaks energiatõhususe probleemidele ei vasta tänapäeva nõuetele olemasolevate korterelamute sisekliima, teatas KredEx.

Hoone energiatõhusus ja sisekliima kvaliteet on omavahel tihedalt seotud ning energiatõhususe parandamisel tuleb jälgida, et see ei tooks kaasa sisekliima tingimuste halvenemist. Sellest tulenevalt on kõikide toetuse määrade puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine selliselt, et see tagaks hea sisekliima, mis omakorda vähendab oluliselt inimeste terviseriske.

15 protsendilise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu ellu viima energiatõhusust suurendavad rekonstrueerimistööd, mille abil saavutatakse vähemalt 20 protsendiline arvutuslik energiasääst soojusenergia tarbimiselt.

25 protsendise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi, soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus, vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning  soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse. Nimetatud töödega peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi D.

40 protsendise  toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Selleks peab teostama kõik 25 protsendise toetuse saamiseks nõutud tööd ning lisaks paigaldama aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled ning rekonstrueerima korterelamu ventilatsiooni selliselt, et korterelamusse paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.

«Nii riigi kui ka rekonstrueerija ehk korteriühistu huvides peaks olema see, et tehtav suur investeering täidaks oma eesmärki. Uuel toetusperioodil on ette nähtud võimalus, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25 ja 40 protsendise määraga toetust, nõustab tehniline konsultant. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Samuti teostatakse 25 ja 40 protsendist toetust taotlevate kortermajade projektidele ekspertiis, mille eesmärk on tagada rekonstrueerimisprojekti vastavus kohalduvatele normidele ning parimad arhitektuursed, konstruktiivsed ja tehnilised ning tehnoloogilised lahendused,» ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Toetuse taotlemisel on erandid sätestatud korterelamutele, millel on muinsuskaitselised või kultuuriväärtuslikud piirangud ja mille tõttu ei ole nende elamute puhul võimalik kõiki tehnilisi nõudeid täita. Lisaks rekonstrueerimistöödele toetatakse energiaauditite koostamist, ehitusprojektide koostamist, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenust. 

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Taotlusvooru kuulutab välja ning taotlusi hakkab vastu võtma KredEx alates 1. aprillist. Toetuse täpsemad tingimused on KredExi kodulehel.

Tagasi üles