Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Estonian Airi lennukitesse tuleb juhtmevaba side

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Estonian Airi lennuk Embraer 170.
Estonian Airi lennuk Embraer 170. Foto: Toomas Huik

Estonian Air hakkab oma lennukites kasutama portatiivset võrguteenust, mis võimaldab lennu ajal kasutada nutiseadmeid ajakirjade lugemiseks, suhtlemiseks ja mängimiseks.

Tegemist pole siiski tõelise internetiühendusega, mida pakuvad erinevate tasuta ja tasuliste pakettide näol mitmed välismaised lennufirmad, näiteks Lufthansa, SAS jt. Estonian Airi poolt reisijatele pakutav sisu asub lennuki pardal olevas serveris, millel puudub välisühendus. Seega ei saa teenuse kaudu saata e-posti sõnumeid, jälgida sotsiaalvõrgustikke, reaalajas uudiseid ega kasutada VPN-kanaleid. Millist sisu Estonian Air täpselt pakub, pole võimalik enne pardale asumist teada, sest pardavõrk lülitatakse sisse pärast õhkutõusu, kui lennuk on saavutanud oma lennukõrguse ja «kinnitage rihmad» tabloo on välja lülitatud.  

«Estonian Airi pardal saab soovi korral nutitelefonid ja mobiiliseadmed ühendada pardavõrguteenusega, mis võimaldab lugeda ajakirju, lugusid ja infot Estonian Airi sihtkohtade kohta, uudiseid, suhelda võrgu vahendusel näiteks erinevatel istekohtadel istuvate kaasreisijatega ja mängida erinevaid mänge,» ütles Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen. «Lähitulevikus plaanime meelelahutuse valikut ka laiendada: peatselt on lisandumas ka ülevaatlik ja mitmekesine info Eesti kohta (mõeldud Eestisse saabuvatele reisijatele) ning pardapoest ostmise võimalus jpm. Teenus on reisijatele tasuta.»

Seega on lennukites kasutatav kohalik võrguühendus võrreldav intranetivõrguga, mis annab reisijatele võimaluse «olla võrgus» ja tarbida erinevaid pakutavaid meelelahutusvõimalusi.

«On tõsi, et väga paljud lennureisijad sooviksid ka lennu ajal kasutada argielust  harjumuspärast netiühendust, mis toimib nutiseadmes üle mobiilsidevõrgu või ka fiksvõrgu abil loodud WiFi-võrgu,» möönis Ilona Eskelinen. «Kuid lennunduses tuleb arvestada, et võrreldava teenuse pakkumine nõuab lennufirmalt märkimisväärset suurt kapitaliinvesteeringut. Selle tõttu on lühilendudel sellise teenuse pakkumine vähemalt tänase tehnoloogia ja investeerimisvajaduse juures kahjuks liiga suur luksus. Omaette küsimus on täna ka see, kui paljud kliendid on nõus selle teenuse eest maksma ja millist hinda.» Eskelainen märkis, et hetkel takistavad «tõelise internetiühenduse» pakkumist suured investeeringud. Ka viidatud suured lennufirmad on juurutanud antud süsteemi esmajärjekorras oma pikamaalendudel.

Estonia Air pakub oma lennukites vähemalt esialgu alternatiivset lahendust, mis on välja töötatud Hollandi firma MI Airline’i poolt ja mõeldud eelkõige lühimaalende tegevatele lennufirmadele. Tegu on portatiivse võrguteenusega, mille rakendamine ei nõua lennukitele ühegi modifikatsiooni tegemist.

Tavapäraselt palutakse lennu ajal nutiseadmed lülitada lennurežiimile. Pardavõrguga saab reisija oma nutiseadme ühendada siis, kui lennuk on saavutanud ettenähtud reisikõrguse. «Kui reisija on oma nutiseadme lennurežiimi lülitanud, siis saab ta Wi-Fi uuesti sisse lülitada – see ei mõjuta lennurežiimi ja seda võib lennu ajal veebilehitsejaga ohutult kasutada,» ütles pressiesindaja.

Tagasi üles