Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Millistest riikidest jõuab meieni suurim hulk ohtlikke tooteid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Ohtlikud tooted.
Ohtlikud tooted. Foto: Tarbijakaitseamet

Värskete andmete kohaselt selgub, millistes Euroopa Liidu liikmesriikides on kõige rohkem turule jõudnud tarbijatele ohtlikke tooteid. Ühtlasi selgub, kust riikidest on need tooted pärit.
 

Teavitus ja teavitusjärgsed tegevused ELi riigiti 2014. aastal.
Teavitus ja teavitusjärgsed tegevused ELi riigiti 2014. aastal. Foto: Kuvatõmmis

Euroopa Komisjon avaldas uued andmed, mille kohaselt takistati 2014. aastal Euroopa Liidu (EL) turule jõudmast või kõrvaldati turult peaaegu 2500 toodet alates mänguasjadest kuni mootorsõidukiteni, sest neid peeti ELi tarbijate jaoks ohtlikuks.

Kust need tooted tulevad?
Kust need tooted tulevad? Foto: Kuvatõmmis

Millised tooted on kõige ohtlikumad?

Kaks peamist tootekategooriat, mille suhtes tuli 2014. aastal parandusmeetmeid võtta, olid mänguasjad (28 protsenti) ning riietusesemed, tekstiil- ja moekaubad (23 protsenti).

Nende toodete puhul teatati kõige sagedamini vigastamise ja lämbumise ohust ning keemilistest riskidest. 2014. aastal tuvastati kõige sagedamini keemilisi riske jalatsite ja nahktoodete juures (nt kroom (VI) – nahka sensibiliseeriva toimega aine), mänguasjade ja lapsehooldusvahendite juures (nt plastist pehmendi, mis võib põhjustada viljakusprobleeme) ning moeehete juures (nt kahjulikud raskemetallid).

Kust sellised tooted tulevad?

Hoiatussüsteemi probleemsete päritolumaade hulgas on endiselt esimesel kohal Hiina. Eelmisel aastal, nagu ka 2013. aastal, oli 64% kõigist ohtlike toodete hoiatusteadetest seotud Hiinast pärit toodetega. Euroopa Komisjon teeb Hiinaga kiire teabevahetuse süsteemi kaudu tihedat koostööd tagamaks, et Hiina ametivõimud tegeleksid kõikide tooteohutuse probleemidega kohapeal.

Kiire teabevahetuse süsteem arvudes

2014. aastal esitati kokku 2435 hoiatusteadet.

Eelmise aastaga võrreldes esitati neid 3 protsenti rohkem ja see tähendab, et tarbijad on paremini kaitstud, sest teel ELi turule peatati rohkem ohtlikke tooteid.

2014. aastal võeti hoiatusteadetele reageerimiseks 2755 meedet.

Kui liikmesriigid avastavad ohtliku toote, sisestavad nad selle kohta teate kiire teabevahetuse süsteemi. Kõik teised riigid teevad kindlaks, kas seda toodet müüakse nende turul, ja need riigid, kelle turul seda müüakse, annavad teada, milliseid meetmeid nad on toote kõrvaldamiseks võtnud (keelanud või peatanud toote müügi, toote turult kõrvaldanud või tagasi võtnud või andnud tolliasutustele korralduse selle toote importi mitte lubada).

Tagasi üles