Internet kolib riietesse ja WC-sse

Tulevikus võib hakata WC-pott jälgima inimese tervist. Foto: SCANPIX

 Jooksukingad loevad sinu poolt päevas läbitud distantsi ja oskavad jagada soovitusi nii marsruudi kui tempo osas. Sinu auto annab ise märku, millal ja millist hooldust ta vajab. Kodune WC-pott suudab aga analüüsida sinu organismis toimuvat ja jagada toitumissoovitusi. 

Need on vaid mõned näited, kuhu võib täna veel lapsekingades paterdav asjade internet (kutsutakse ka «nutistu» või «värkvõrk») areneda, kirjutab Telekomi meediasuhete juht Raigo Neudorf Digitargas.

Asjade internetti võib tegelikult käsitleda nn kolmanda põlvkonna internetina. Kui interneti esimese generatsiooni puhul olid inimesed peamiselt tarbija rollis (e-mailid, veebikeskkonnas surfamine jne), siis täna esindavad paljud meist juba teise  generatsiooni, kus lisaks interneti kasutamisele loovad inimesed agaralt ka ise uut veebisisu juurde (Facebook, Youtube jne).

Seevastu kolmas generatsioon tähendab, et erinevad internetti ühendatud seadmed suhtlevad lisaks inimestele ka omavahel. 
Eesti Telekomi erakliendi teenuste juhtimise valdkonna juht Toomas Kärner võrdles hiljuti Vikerraadio saates «Huvituja» asjade interneti tänast arengut päikesetõusuga – päike on küll veel silmapiiri taga, kuid selle kuma on juba näha ja päikeseratas peaks kohe-kohe nähtavale ilmuma.

Kui lähtuda erinevate tehnoloogiafirmade, sealhulgas ka Ericssoni prognoosidest, hakkab asjade interneti puhul see päike lähiaastail päris eredalt paistma.

Ilmselt näeme me turule tulemas tooteid, mis kerkivad kiirelt populaarseks ning püsivad mõne aasta n-ö tipus, et seejärel areenilt taas lahkuda. Samas saame tõenäoliselt näha ka selliseid lahendusi, mis on tulnud selleks, et jääda.

Eri hinnangutel on aastaks 2020 internetti ühendatud 20-50 miljardit seadet. Põhimõtteliselt saab võrku ühendada mistahes seadmeid, masinaid ja asju alates tarkadest majadest ja autodest ning lõpetades hambaharjadega ja riietega.

WiFi-ühendusega külmik ja võrguühendusega auto

Varsti-varsti on meil olemas külmkapid, mis mõistavad ise teada anda sellest, kui mõni toiduaine on otsakorral. Sellist juttu on viimaste aastate jooksul ilmselt paljud kuulnud ja ka edasi rääkinud. Näiteks Samsung juba pakub WiFi-ühenduse ja 8-tollise puutetundliku ekraaniga varustatud külmikuid, mis võimaldavad kasutajal vaadata näiteks ilmateadet, olla kursis oma sotsiaalvõrgustikes toimuvaga, otsida veebist toiduretsepte või jätta pereliikmetele teateid. Seega võib juba lähiaastail reaalsuseks saada ka külmkapp, mis suudab ise peremeest vajaminevast kaubast informeerida.

Ka autode «võrgustamisega» on juba algust tehtud. Näiteks Ericsson ja Volvo käivitasid mõne aasta eest nn Connected Car ehk võrku ühendatud auto projekti. Autosse toodud internetiühendus võimaldab nii autojuhil kui kaasreisijatel sõidukis ligi pääseda erinevatele rakendustele ja informatsioonile, olgu see siis seotud meelelahutuse või navigatsiooniga.

Samuti on Volvo omanikel tänu võrku ühendatud sõidukile võimalik leida linnas vabu parkimiskohti ja maksta parkimise eest ilma rooli tagant lahkumata.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman rääkis mõne aja eest ühest riidekauplusest, mis otsustas võrku ühendada kõik kaupluse riidepuud, et sel moel saada täpset tagasidet selle kohta, kui palju on kliendid üht või teist toodet proovinud.

Tark kodu – internetiga suitsuandurid ja WC-potid

Targast kodust on Eestiski juba aastaid räägitud, kuid vähem on räägitud sellest, et ka targa maja aluseks on asjade internet. Nimekiri asjadest, mida targa maja süsteem hõlmab, laieneb pidevalt. Juba on olemas suitsuandurid, mis suudavad iseseisvalt internetti oma häire edasi anda ja hoiatada ohu eest ka siis, kui kodus kedagi pole.

Jaapanlased on aga internetti pannud WC-potid, mis loovad väärtust telemeditsiini ja analüüsi valdkonnas ning võimaldavad jälgida trende, kuidas inimese tervis käitub, kuidas liigub tema organismi suhkrutase jne.

Targa kodu lahendusi pakuvad Eestiski juba mitmed ettevõtted, näiteks on Elionil olemas Kodujuhtimise lahendus. Kuigi tänased lahendused on seotud veel peaasjalikult turvalisuse ja energiatarbega, tegelevad tuntud tehnoloogiafirmade arendusüksused juba aastaid tunduvalt keerukamate lahendustega.

Juba 2011. aastal oli Microsoftil USAs Redmondis arenduslabor, kus töötati välja tuleviku kodu lahendusi. Üles oli ehitatud korraliku eramu suurune demokodu, mille iga ruumi tarbeks olid valmis mõeldud just sellele ruumile vajalikud lahendused. Näiteks ühe toa seinal vahetas nutikas tapeet oma värve ja mustreid, sõltuvalt siis omaniku meeleolust või eelistusest. Ühtlasi võis terve seina muuta suureks ekraaniks, kust siis soovi korral kas või rock-kontserdi videot vaadata.

Elutoa laua sai aga muuta suureks puutetundlikuks ekraaniks, mille vahendusel siis värskeid lehti lugeda või näiteks lauamänge mängida. Loomulikult käis kogu kodu juhtimine läbi häälkäskluste.

Need on vaid mõned näited lahendustest, millega ettevõtted juba täna tegelevad. Ning seda ajal, mil asjade internet pole veel massidesse jõudnud.

Valdkonna ettevõtetesse investeeritakse miljardeid

Toomas Kärneri sõnul on asjade internet ühteviisi kuum jututeema kui ka panustamise teema. Juba 2014. aastal investeeriti nendesse ettevõtmistesse, mis panustavad asjade interneti arendamisse, väga suuri summasid. Näiteks Google omandas 3,2 miljardi dollariga ettevõte, mis toodab kahte tootegruppi: suitsuandureid ja termostaate. Ilmselt saame edaspidi näha, kuidas tuntud tehnoloogiagigandid otsavad üles idufirmasid, mis on välja töötanud mõne nutika tulevikulahenduse.

Kokkuvõtteks võib aga öelda, et asjade internetiga on lood samamoodi nagu kunagi internetiga. Siis oli samuti üleval küsimus: miks meile seda vaja on? Lihtne vastu oli, et kas või näiteks tasuta kirjavahetuse ja tasuta ajalehtede pärast. Nüüd on paljude jaoks õhus ilmselt sarnane küsimus: milleks meile asjade internet? Ka sellele küsimusele on vastas sarnane: muuta meie igapäevaelu lihtsamaks, jälgida erinevate protsesside mõju meie tegemistele jne.