T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikontroll: RMK raiub riigimetsi tuleviku arvelt

Andrus Karnau
Riigikontroll: RMK raiub riigimetsi tuleviku arvelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vastustus riigimetsas toimuva eest lasub oravatel ehk Reformierakonna liikmeil, kes juhivad RMKd.
Vastustus riigimetsas toimuva eest lasub oravatel ehk Reformierakonna liikmeil, kes juhivad RMKd. Foto: AFP / Scanpix

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel – hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni.

See vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulukalt, kui see on praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt mingil hetkel otsa.

Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90-aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40-aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70-aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100-aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Lageraiet lubavaid vanuseid on juba korduvalt alandatud ja praegu raiutakse järjest nooremaid ja peenemaid metsi.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo märkis, et kui ühelt poolt peab riik praeguses keerulises majandusolukorras vajalikuks säilitada metsandussektoris tööhõivet ja saada märkimisväärset metsatulu, siis teiselt poolt tuleb ka selgelt teadvustada, et sellisel moel majandamist siiski pikalt jätkata ei ole võimalik.

«Praegust raiumise tempot jätkates tuleks kolme-nelja aasta pärast, kui raske aeg läbi, hea metsa raiumises seda järsemalt hoogu maha võtta. Nii või teisiti tuleb anda aega metsade kasvamiseks. Kaugemas tulevikus ehk aastakümnete pärast oleks võimalik raiemahtu taas ettevaatlikult suurendada, jälgides metsatüübiti tasakaalu,» sõnas peakontrolör.

Riigikontroll näebki olulise probleemina, et riik näitab raiemahtu praegu kogumina kõikide riigimetsade hulgast, kuhu sisse on arvestatud nii parem kui ka kehvem mets. Ja kuna paremat metsa on veel võtta, käib raiumine loomulikult seal, kus see on kergem ja tulusam.

Riigikontroll leiab auditi tulemusena et riigimetsade liigilist ja vanuselist jagunemist arvestades ning varasemate aastate üleraiete leevendamiseks tuleks palu-, laane- ja salumetsades iga-aastast lageraiete pindala oluliselt vähendada: männienamusega metsades u 30 protsenti, kuuseenamusega metsades 40–50 protsenti, kaseenamusega metsades umbes 50 protsenti ja haavaenamusega metsades umbes 70 protsenti võrreldes 2010. aastaks kavandatuga.

Riigikontroll paneb ette, et metsamajandust reguleerivaid õigusakte tuleks muuta nii, et need nõuaksid raiete kavandamisel eri metsatüüpidega ja raiutavate metsade ruumilise paiknemisega arvestamist. Metsamajandamise muudetud reeglistik peab tagama, et majandamise tulemusel ei väheneks vanade metsade pindala eri metsatüüpide kaupa ega kannataks kaitsealade võrgustiku sidusus.
Riigikontroll leiab, et kuna perspektiivis väheneb metsast saadav tulu, mida RMK suudab teenida, siis tuleks valitsusel juba praegu hakata mõtlema võimalikele mudelitele, kuidas riigimetsa haldamine ja sellest saadav tulu näevad välja paarikümneaastases vaates.

Märksõnad
Tagasi üles