Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eestil on 1037 e-residenti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti esimene e-resident Edward Lucas.
Eesti esimene e-resident Edward Lucas. Foto: Liis Treimann

Alates mullu 1. detsembrist kuni käesoleva aasta 20. märtsini on politsei- ja piirivalveamet (PPA) saanud kokku 1184 e-residendi digi-ID taotlust, millest on rahuldatud 1037. 

Käesoleva aasta algusest kuni 20. märtsini oli politsei- ja piirivalveametile (PPA) laekunud 802 e-residendi digi-ID taotlust, ütles PPA kommunikatsioonijuht Tuuli Härson BNSile.

«Samal perioodil oli positiivseid otsuseid 929. Paljud eelmisel aastal tehtud taotlused on otsustatud tänavu esimestel kuudel. Eelmise aasta detsembris oli taotlusi 384 ja positiivseid otsuseid 108,» ütles Härson.

Seega on praeguse seisuga Eestil 1037 e-residenti.

Suurimat huvi Eesti e-residendiks saamise vastu tunnevad Soome kodanikud.

Mullu 1. detsembrist saavad välisriikide kodanikud esitada e-residendi digi-ID taotlusi kõikides politsei- ja piirivalveameti teenindustes. Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esialgsete arvutuste kohaselt kulub esimese 18 kuuga Eesti e-residentsuse programmile 1,2 miljonit eurot.

E-residentsuse järgmise etapina kavandab MKM programmi 10 miljonit e-eestlast, mille raames soovitakse lähema kolme aasta jooksul Eestisse tuua vähemalt 17 000 e-residenti ja läbi nende 5000 ettevõtet.

Tagasi üles