/nginx/o/2015/03/21/3891419t1haff1.jpg)
Pärast eile varahommikul peetud koosolekut lehvitasid Kreeka peaminister ja teised euroala liidrid kokkulepet, mis väidetavalt kujutas endast läbimurret järgmise abiraha ülekande tegemiseks Ateenale. Loetud tunnid hiljem tabas neid lahkmeel kokkulepitu tähenduse osas.
Kaks päeva intensiivseid ja kohati kirglikke läbirääkimisi Euroopa Ülemkogul Brüsselis ei kujutanud endast lõppkokkuvõttes muud, kui kuu aega tagasi toimunud rahandusministrite kõneluste kordust – mida samuti tervitati kui lõplikku kokkulepet Kreeka abipaketi asjus.
Mõlemat kokkulepet iseloomustab tõik, et 12 tundi hiljem ei suutnud liidrid enam kokkulepitu suhtes kokkuleppele jõuda, kirjutab Financial Times.
Kõik keerleb küsimuse ümber, millised reformid peab Ateena endale kohustuseks võtma, et ülejäänud abirahale summas 7,2 miljardit eurot ligi pääseda – ning kuidas euroala laenuandjad saaksid kinnitust selle kohta, et Kreeka radikaalselt kasinuse-vastane valitsus neid ka tegelikult rakendab.
Saksa kantsler Angela Merkel teatas tippkohtumise järgsel pressikonverentsil, et Kreeka uue peaministri Alexis Triprase jaoks algab kõik eelmise valitsuse poolt 10 detsembril esitatud ülevaatest reformide kohta, mis veel pooleli.
Nimetatud dokumendi kirjutasid Kreeka eelmine peaminister Antonis Samaras ja tema rahandusminister Gikas Hardouvelis. Just seda dokumenti pilkasid ja põhjasid Tsipras ja tema Syriza partei valimiskampaania käigus kõige innukamalt.
Omaenda pressikonverentsil rõhutas Tsipras, et Merkel eksis. «Unustage eelmise valitsuse lubadused. Kasinusmeetmeid ei ole. Hardouvelise kirja ei ole,» kinnitas Tsipras. «Ma küsisin [teistelt liidritelt]: kas te ootate minult, et ma vaataksin selle hinnangu läbi ning rakendaksin meetmeid, mida Samaras ei suutnud rakendada? Vastus on ei.»
Kuigi koosolekut kirjeldati ametlikult kui sõbralikku, olid sõnavahetused sageli vaenulikku laadi. Lähedalseisvate allikate sõnutsi alustas Tsipras lisaraha nõudmistega, millele võinuks seada väga vähe tingimusi.
Talle tehti kiiremas korras selgeks, et see on võimatu. Siis läks jutt olukorrale Ateenas, kus Kreeka ametnikud takistavad rahvusvaheliste vaatlejate (endise nimega troika) ligipääsu reformide hindamiseks vajalikule infole.
Eriti kuri oli EKP president Mario Draghi, kes teatas Tsiprasele, et tema teada on inspektoreid kohapeal halvasti koheldud. Tsipras andis vastu, et ligipääsu lubamine oleks Kreeka suveräänsuse rikkumine. Kui Merkel meenutas, et kõik IMFi liikmed alluvad iga-aastasele kontrollile ka raamatupidamise osas, Tsipras siiski taltus. Ka Kreeka rahandusministeerium saatis lepliku signaali, lubades vastata inspektorite soovidele «samasuguses konstruktiivses vaimus».