/nginx/o/2015/03/20/3890331t1h64cb.jpg)
Eestis on tööandjaid, kellel on täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded ning huvitutakse töötajate heaolust, ent on ka ettevõtteid, kus töökeskkonna teemadega tegelemist võetakse kui seadusest tulenevat tüütut kohustust, kirjutab arvamusloos sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna spetsialist Anni Katkosild.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tuleneb tööandjale mitmeid kohustusi, mille eesmärk on korraldada ettevõtte töökeskkonda nii, et ennetada tööga seotud tervise kahjusid töötajatel. Tööandjal on vaja viia läbi süstemaatilist sisekontrolli, analüüsida selle tulemusi ja tulemuslikkust, viia läbi riskianalüüs ja tegevuskava riskide maandamiseks jne. Kõik see nõuab ressurssi nii aja kui ka raha näol. Tundub, et tegemist on palju ning seaduse nõuded on koormavad. Eelkõige on nõuded koormavad väikeettevõtetele, kus töötab alla kümne töötaja. Just neid ettevõtteid on aga Eestis kõige enam, ligi 94%.
Praegu kehtiva seadusandluse järgi on kõige suurem vastutus töökeskkonna korraldamisel pandud tööandjatele. Selle on ka lihtne põhjus: juhul, kui töötaja veedab tööl 8 tundi päevas, siis möödub kolmandik ööpäevast just töökeskkonnas. Kui töökeskkonnas ei ole tegeletud ohutegurite kaardistamisega ning sellest tulenevalt ei ole tegeletud ka riskide maandamisega, siis mõju töötaja tervisele ilmneb varem või hiljem. Halvimal juhul tuleneb sellest kutsehaigus, mille tagajärjel on vähenenud töötaja töövõime. Sellest kaotab nii töötaja, tööandja kui ka ühiskond tervikuna.
Investeeringud heasse töökeskkonda tagavad aga töötajate rahulolu: tööle tullakse ja tööd tehakse hea meelega ning sellest tulenevalt tõuseb ka tootlikkus, mis panustab juba otseselt tööandja rahakotti. Sageli tahavad tööandjad näha tulemusi ettevõtte otseses kasumis, ent tegelikult tuleks lisada valemisse ka näiteks tervisekahjude tõttu puudutud tööpäevad, vähenenud motivatsioon jne.
Siinkohal on oluline, et ei tegeletaks vaid füüsilise töökeskkonnaga, vaid ka ettevõtte sisekliimaga. Tänapäeval on kõige suuremaks kapitaliks teadmised ning seda on ka näha töömaastikul. Füüsiline töö on asendunud suuremas osas intellektuaalsega ja sellega seoses on kasvanud tööstressi osakaal. Psühholoogilised ohutegurid, sh tööstress on kasvutrendis ja nendega mitte tegelemine võib päädida läbipõlemisega, mis on muutumas omamoodi kutsehaiguseks. Psühholoogilised ohutegurid mõjutavad otseselt ka füüsilist tervist. Sageli on luu- ja lihaskonnavaevuste tegelikuks põhjuseks stress või muu vaimne mure.
Tööandja saab pöörata hea töökeskkonna konkurentide ees eeliseks. Sageli räägitakse, et häid töötajaid on vähe. Töökeskkond on üks võimalus, kuidas muuta oma ettevõte atraktiivseks tippspetsialistidele. Mitmetest uuringutest on selgunud, et töötasu on töökoha valikul teise- või isegi kolmandajärguline. Kui kaalukausil on mitu head töökohta, siis valitakse see, kus on paremad igapäevased tingimused töötamiseks.
Ühe abivahendina töökeskkonna korraldamisel on Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud töökeskkonna haldusvahend Tööbik (www.tööbik.ee). Tegemist on Eesti ettevõtetele mõeldud tasuta veebipõhise töövahendiga, kus saab töökeskkonnaspetsialist viia läbi ettevõtte riskianalüüsi, jälgida oma ettevõtte töökeskkonnas toimuvat, planeerida erinevaid töökeskkonnaga seotud tegevusi (töötajate koolitamine, tervisekontrolli läbiviimine jmt). Töövahend vähendab ettevõtte halduskoormust ning selle kasutamine on lihtne.
Arvestades, et Eesti rahvastik vananeb, siis on meil vaja hoida iga inimest ja tema tervist, et tagada pikk ja kvaliteetne tööelu. Töökeskkonna korraldamine ja edendamine on üheks vahendiks, mis aitab seda saavutada. Võib-olla ei ole realistlik rakendada põhimõtet null-tööõnnetust, aga kindlasti peaksime tegelema ennetustööga, et ära hoida need haigused ja õnnetused, mida on võimalik ennetada.