Postimees mõõdab mobiilsidet eluliste katsetega

Postimees ja rahvusvaheline konsultatsioonifirma Omnitele uurivad märtsis Eesti mobiilsideteenuste kvaliteeti. Kui uuring läbi, võib igaüks Postimehest lugeda, kui hea või halb on selle või teise operaatori mobiilne andmeside ja kõnekvaliteet.

Miks on selline uuring vajalik? Mobiilifirmad pakuvad klientidele andmesidepakette, mida iseloomustab hulk lühendeid ja tähiseid, millest mobiilside kasutaja võib, aga ei pea aru saama. Näiteks mobiilse andmeside kiirust mõõdetakse megabittides sekundis, aga mitmest mulle piisaks videoklipi vaatamiseks? Mida täpsemalt tähendab 3G või LTE ja kas mul on seda vaja? Mida õigupoolest tähendavad mobiilisignaali detsibellid?

Mobiilioperaatorid lubavad oma pakette müües kiirust «kuni x megabitti sekundis». See «kuni» tähendab, et kasutaja saab sellist kiirust kasutada ideaalsetes tingimustes. Mida rohkem on mobiilseid netikasutajaid, seda enam peavad nad piiratud ressurssi omavahel jagama. Seega jääb kõigi leem natuke lahjemaks ja kiirused langevad. Sama käib kõnekvaliteedi kohta. Kes poleks kogenud ootamatult katkevaid mobiilikõnesid või teadet, et «telefon on välja lülitatud või raadiolevi piirkonnast väljas», samal ajal kui on kindlalt teada, et see nii ei ole.

Lisaks signaali tugevusele ning andmeside kiirusele võimaldab Omnitele uuringumetoodika mõõta seda, millise teenusekogemuse mobiilse andmeside kasutaja saab. Me ei maksa EMT-le, Elisale või Tele2-le ju megabittide, vaid selle eest, et mugavalt ja kiiresti mobiilselt infot saada ja edastada. Teisiti öeldes: me ei osta ehituspoest mitte puuri, vaid auke. Nii kasutabki Omnitele rakendusepõhist mõõtmist, st jälgib seda, kuidas teenusepakkujad saavad hakkama meie kõige levinumate vajaduste rahuldamisega.

«Ringi sõites ning teenuse kvaliteeti uurides selgitame välja, millist maksimaalset andmevahetuskiirust operaatorid oma mastide levipiirkonnas viibivatele kasutajatele pakkuda suudavad,» seletas Omnitele ärikontaktide juht Alberto Pérez uuringuautot teele saates.

«Mobiilisideteenuse kvaliteeti hinnatakse maksimaalse andmevahetuskiiruse ning mobiilimasti teenindusvõime järgi,» ütles Pérez. «Aga ainult need näitajad ei anna lõpptarbijale piisavalt informatsiooni, millist teenusekvaliteeti nad oma sideoperaatorilt võiksid oodata. Paljud kasutajate jaoks igapäevased rakendused ei nõua sujuvaks toimimiseks tingimata suuri andmevahetuskiirusi. Meie mõõdame teiste näitajate hulgas seda, kui palju aega mõni igapäevane tegevus eri operaatorite juures aega võtab.»

Ligi poole mobiilsest andmesidest moodustab video voogedastus. Uuringus mõõdetakse, kui kiiresti avaneb Youtube’i video. Lõviosa sotsiaalvõrgustiku Facebook sisust moodustavad pildid ja videod. Postimees mõõdab koos Omnitelega, kui kiiresti avaneb Facebooki uudisvoog ja kui kiiresti kasutaja saab sinna kommentaari postitada. Kui palju võtab aega, et postitada Instagrami kiisupilt?

Ja lõpuks. Kuna Postimehe veebileht on üks infotihedamaid Eestis, mõõdetakse veebisirvimise katses sedagi, kui kaua võtab mobiiltelefonis postimees.ee laadimine.

Pérez seletas, et tavaliselt reastatakse operaatorite teenuse kvaliteet selle järgi, kui palju megabitte sekundis nende teenus maksimaalselt võimaldab. Aga side kasutajale ei pruugi see skaala palju tähendada. Näiteks kui inimene värskendab Facebooki uudisvoogu, ei ole vaja megabittide kaupa andmeid alla laadida. Enamasti piisab uue info saamiseks vaid kilobittide suurusjärgus andmemahust, ja siin võivad operaatorid oluliselt erinevaid tulemusi saada.

Uuring viiakse läbi elulisi katseid tehes. Omnitele uuringuauto tagaistmel laiutab muljetavaldav masinavärk. Seal on tosin mobiiltelefoni, mis üksteisele helistavad ja serveritega andmeid vahetavad. Uuringus kasutatakse telefone Samsung Galaxy S5 ja Galaxy Note 4. Objektiivsete tulemuste saamiseks on üht tüüpi mõõtmiste ajal kõigi operaatorite SIM-kaardid sama tüüpi telefonides, et välistada tulemuse moonutamine vastavalt sellele, kui tubli on telefon. Katsetelefone ohjab ja mõõdab firma NEMO aparatuur, mida kontrollib tehnik sülearvutist.

Ainuüksi Tallinnas läbitakse mõõtmisteks üle 350 kilomeetri, lisaks veel umbes 2200 kilomeetrit ülejäänud Eestis. Tulipunkte, kus mõõdetakse andmeside kvaliteeti, on 145.

Meie kliimas kasutatakse telefone enamasti siseruumides. Nii teeme meiegi enam kui pooled katsed siseruumides. Moodne arhitektuur, kus seinu hoiab koos metallkarkass ning akende ees on metallikihiga selektiivklaas, muudab hooned Faraday puurideks, mis neelavad elektromagnetkiirgust. Seepärast on siseruumides mobiililevi halvem.

Uuringu tulemused avaldab Postimees aprilli alguses.

Omnitele

Rahvusvaheliselt tegutsev sõltumatu konsultatsioonifirma, mis tegeleb mobiilsidevõrkude disainimise ja kvaliteediuuringutega. Firma rajati 1988. aastal Soomes ning võttis osa maailma esimese GSM-võrgu rajamisest. Tegevusvaldkond hõlmab Skandinaaviat, Lääne-Euroopat, Lähis-Ida ja nüüd ka Baltimaid.

Firma on teinud tuhandeid uuringuid kokku 80 riigis. Enamik Omnitele kliente on mobiilsidefirmad, kes vajavad eksperthinnangut oma teenuse kvaliteedi kohta.

Enamasti kasutatakse uuringuteks spetsiaalselt varustatud uuringuautot, aga näiteks 2006. aastal Inglise kanalis asuval Sarki saarel pidi aparatuuri monteerima traktori järelkärusse. Selle saare teedel on autoliiklus keelatud, neljarattalistest on lubatud vaid traktorid ja hobuveokid.