Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ringkonnakohus vabastas ärimees Andrus Suklese vahi alt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kanal 2 filmikaader ärimees Andrus Suklesest, kui ta käis Tullio Liblikuga kohut.
Kanal 2 filmikaader ärimees Andrus Suklesest, kui ta käis Tullio Liblikuga kohut. Foto: «Reporter»

Tallinna ringkonnakohus vabastas teisipäeval vahi alt äripartner Tullio Libliku mõrva tellimises kahtlustatava kinnisvaraärimehe Andrus Suklese.

Suklese vabastamist taotlesid tema kaitsjad Küllike Namm ja Indrek Leppik, kelle kinnitusel ei ole Suklese suhtes tõstatunud kahtlused tõendatud ning baseeruvad vaid Libliku ütlustel, mis aga ei ole kaitsjate hinnangul usaldusväärsed.

Kaitsjate sõnul puudub alus Suklese vahi all hoidmiseks, kuna mees ei paneks vabaduses olles toime kuritegusid ning aitaks igati kaasa kriminaalasja kohtueelsele uurimisele.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus oli aga vastupidisel arvamusel ning märkis, et Suklese kahtlustamiseks on kogutud objektiivsed tõendid, millele annab kohus kohtumenetluse käigus oma hinnangu. Ühtlasi leidis Evestus, et Suklese jätkuv vahi all hoidmine on vajalik.

Ringkonnakohus nõustus kaitsjatega, tühistades Harju maakohtu määruse Suklese vahi alla võtmise kohta ning kohustades Suklest viivitamatult vabastama.

Ringkonnakohtu otsuse peale saavad menetluspooled kaebuse esitada kümne päeva jooksul.

Harju maakohus võttis Libliku mõrva tellimises kahtlustatava Suklese riigiprokuröri taotlusel vahi alla 27. augustil.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul oli Andrus Sukles (44) kinnipidamise hetkeks maksnud tapmise täideviijale kokkulepitud rahasumma ning edastanud kõik vajalikud andmed sihtmärgi kohta. Väidetavalt tasus Sukles mõrva eest 1000 eurot.

Politsei pidas Suklese kinni 26. augustil Tallinnas. Kuriteo toime panema pidanud isik teeb õiguskaitseasutustega koostööd ning osaleb menetluses tunnistajana.

Riigiprokuratuur ei avalikusta uurimise huvides kus, millal ja millisel moel kuritegu pidi toime pandama.

Andrus Suklest kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad mõrva omakasu motiivil ja kuriteole kihutamise katses. Karistusseadustik näeb mõrva eest karistusena kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Kriminaalmenetlust viivad läbi riigiprokuratuur ning politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalosakond.
 

Tagasi üles