/nginx/o/2010/09/08/429089t1he465.png)
Eesti kirjastuste hinnangul pole ühtegi korralikku põhjust, miks e-raamatute käibemaks peaks jätkuvalt olema kõrgem kui tavaliste raamatute oma, ja nad loodavad seaduse muutmist.
Kirjastused soovivad e-raamatule madalamat käibemaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kirjastuse Koolibri juhatuse esimees Kadri Haljamaa kui ka Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein ütlesid Postimees.ee’le. et e-raamatute ja tavaraamatute maksustamise vahe ei ole õigustatud, sest mõlemal juhul on tegemist raamatuga, mis siis, et kandjad on erinevad.
«Raamatute maksumäära on soodustatud eesti keele ja kultuuri säilimise tagamiseks, täpselt sama eesmärki kannavad ka e-raamatud,» selgitas Eesti Kirjastuste Liidu juht Haljamaa.
Vagenstein lisas, et oluline on inimestele raamatute ostmist ükskõik mis kujul soodustada ning nii ei peaks üht kandjat teisele eelistama.
Praegu on maksu- ja tolliamet seisukohal, et raamatutega samalaadsetele infokandjatele ei kohaldu 9-protsendiline sooduskäibemaksumäär, vaid tavaline 20-protsendiline maksumäär ja seda ka juhul, kui toote sisu ei erine olulisel määral trükitud raamatu sisust.
MTA käsitleb raamatuna üksnes trükitud või käsikirjalist kaante vahele köidetud iseseisvat mitteperioodilist väljaannet, millele on väljastatud unikaalne ISBN.
Haljamaa hinnangul on sellise definitsiooniga arvestamata jäetud viimasel ajal kirjastamismaailmas toimunud arengud.
«Raamatute erineval moel kättesaadavust tuleks toetada,» rõhutas Ots. «Paberraamat on ja jääb, kuid koos ajaga muutuvad lugejate soovid ja nendega tuleb arvestada.»
Vagensteina hinnangul on e-raamat pigem suunatud nooremale lugejale.
«Ühtepidi kulutatakse miljoneid, et noori lugema suunata, teisipidi tehakse lugemini neile sellise maksupoliitikaga kallimaks,» ütles Vagenstein.
Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg ütles Postimees.ee’le, et pärast jaanuarikuist kulutuurikomisjonis toimunud arutelu pole e-raamatute temaatikat uuesti tõstatatud. Samas möönis komisjoni esimees, et teema on tuline ja maha see tõenäoliselt ei vaibu, sest probleem on olemas.
«Raske on leida põhjendust, miks ta teistmoodi on, kuid ma pole teemaga süvitsi tegelenud,» nentis ta.
Kui käibemaksu suurust muuta soovitakse, peaks ettepanek Kreitzbergi hinnangul tulema rahanduskomisjonist, kuid samas toonitas ta ka kultuurikomisjoni rolli ja tõenäoliselt on see üks teemasid, millest räägitakse järgmisel nädalal kultuuriministriga.
Aasta alguses kogunenud riigikogu kultuurikomisjoni istungil ütles rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla, et esiteks tuleb jõuda otsusele, kas e-raamatu ja audioraamatu erinev käsitlemine käibemaksu suhtes n-ö tavalisest raamatust on mõistlik ja põhjendatud. Samuti tuleb otsustada, kuidas siis raamatuid maksustada.
«Alati peab silmas pidama, et igasugune soodustus tuleb teiste maksustamisobjektide arvelt,» sõnas ta.
Uusküla ütles nüüd Postimees.ee’le, et raamatute ja e-raamatute erineva käibemaksu küsimus pole uuesti esile kerkinud.
Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku Lauri Vahtre sõnas kultuurikomisjoni istungil, et tema hinnangul tuleks küsida, kas elektroonilise raamatu puhul tahame soodustada arvutiekraanil lugemist.
«Minu arvates on see nii tervisele kui sotsiaalselt kahjulik; välja trükkides on see keskkonnakahjulik,» sõnas ta.
Keskerakondlase Mailis Repsi hinnangul oleks e-raamatu madalam maksumäär kindlasti kasulik teadustöödele ja e-töövikutele ning kui e-raamat korralikult ära defineerida, siis raamatuarmastus sellest kindlasti ei väheneks.