/nginx/o/2015/03/19/3884149t1h13b6.jpg)
Unistuste töökoha leidmine võib osutuda oodatust keerulisemaks, kui kandideerimisel ei mõelda kaaskirja sisu korralikult läbi, kirjutab Human Workplace´i tegevjuht Liz Ryan oma hiljutises LinkedIni postituses.
Kaks levinud viga, mida tööle kandideerimisel tehakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga üldsõnalise kaaskirja saatmine
«Selleks, et rõhutada just selle konkreetse töökoha jaoks enda olulisemaid edulugusid, saavutusi ja kogemusi, tuleks oma stampkaaskirjas ka vastavad muudatused sisse viia,» selgitab Ryan.
See ei tähenda, et pead igale töökohale kandideerides looma täiesti uue kaaskirja - põhituum võib jääda samaks, kuid paljusid detaile, aspekte ja rõhuasetusi tuleks muuta vastavalt töökohale, kuhu oled otsustanud oma avalduse saata.
«Näiteks tuleks muuta iga kandideerimise puhul oma kaaskirja kokkuvõtet, et teha personalispetsialistile, kes seda loeb, selgeks, et kuigi sa oled kogenud ja omad oskusi mitmel alal, soovid sa praegu neid rakendada just sellel spetsiifilises nišis, mis ühtib ka tema huvidega,» selgitas Ryan.
Silmatorkamatus
Need töö-otsijad, kes ei soovigi oma CVdes, kaaskirjades ja LinkedIni profiilides teistest eristuda, ei tee endale sellega Ryani hinnangul erilist teenet.
«Professionaalide massi sulandumine oli hea 20 aastat tagasi, nüüd on aga aeg näidata oma unikaalset isikupära,» kinnitab ta.
«Maailma kõige halvemaks brändiks on «tulemustele orienteeritud oma ala professionaal». Kõik väidavad, et nad on seda ning see ei ütle tegelikult inimese kohta mitte midagi. Räägi pigem oma kaaskirjas inimlikul toonil sellest, kes on peidus sinu ülikonna ja visiitkaardi taga.»