Elektrilevi: EETEL üritab ehituslepingute läbirääkimisi mõjutada
18. märts 2015, 13:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riikliku elektrivõrguhalduri Elektrilevi juhi Tarmo Mere hinnangul üritab Eesti Elektritööde Ettevőtjate Liit (EETEL) konkurentsiametile ja meediale saadetud märgukirjaga mõjutada parasjagu toimuvaid läbirääkimisi ehituslepingute tüüptingimuste üle.
Tarmo Mere vastus:
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) teeb täna meedia vahendusel kriitikat Elektrilevi investeeringutele ajal, mil toimuvad läbirääkimised, mille käigus EETEL soovib ehituslepingute tüüptingimuste märkimisväärset lõdvendamist.
EETEL on kritiseerinud Elektrilevi hangete tingimusi ka seetõttu, et need aitavad turule uusi tublisid tulijaid ja soodustavad konkurentsi. Elektriehitusturu mahud ja tööde hinnad on olulises languses, sest märgatavalt on vähenenud euroraha toel läbiviidud teedeehitus ja konkurents kasvanud. Viimase aasta jooksul on ehitushinnad langenud üle 20 protsendi.
EETELi analüüs on meie hinnangul tendentslik ega arvesta elektrivõrgu planeeringute süsteemset pikaajalist arengut. Kümme objekti Harjumaalt, mida EETEL märgukirjas välja toob, moodustab veidi üle protsendi kogu Elektrilevi aastasest töökindlusinvesteeringute mahust. Selle põhjal ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi Elektrilevi investeeringute efektiivsusest.
Konkurentsiamet tellis 2014. aastal sõltumatutelt ekspertidelt Elektrilevi investeeringute analüüsi, milles järeldati:
- On positiivne, et Elektrilevi teeb tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega optimaalsemate varahalduse põhimõtete väljatöötamisel
- Elektrilevis on paika pandud protseduurireeglid, vastutusalad, vastutuspiirid, struktuurid, mis loovad head eeldused investeeringute otstarbekaks läbiviimiseks
- Elektrilevi lähenemisviis võrgukooslustele on süsteemne ja edumeelne
Analüüsiga saab tutvuda siin.
Elektrilevi arvestab elektrivõrku planeerides üle-eestilist vaadet ning teiselt poolt lahendab mõne investeeringuga konkreetseid probleeme, mis on tekkinud näiteks linnaümbruse asulate plahvatusliku kasvuga. See nõuabki teatud juhtudel suhteliselt uue elektrivõrgu ümber ehitamist.
Kasutuskõlblikud materjalid, näiteks alajaamad, lähevad taaskasutusse. Oskame arvestada juba kehtestatud planeeringutega, kuid töötame ja planeerime maailmas, kus muudatused elu loomulik osa.
Elektrilevi on näinud ette seda, et investeeringud on rünnatavad kitsas vaates, kuid koostöös Eesti ja Soome ülikoolidega oleme vaadanud perspektiivi, mis ulatub mitte viie või kümne aasta kaugusele, vaid pigem 30 ja 40 aasta kaugusele.