:format(webp)/nginx/o/2010/09/08/428978t1h57fc.jpg)
Prantsuse ajaleht Le Monde süüdistas eile Prantsuse luureteenistust ühe nende ajakirjaniku järele nuhkimises - valitsuse tellimusel.
Prantsuse ajaleht: valitsus nuhkis ajakirjaniku järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaleht kavatseb allikakaitse rikkumise pärast kohtusse pöörduda ning väidab, et siseluureteenistus DCRI on tegutsenud seadusevastaselt, otsides taga nn Bettencourt’ afääri lekitajaid ja allikaid.
Presidendipalee ütles uudisagentuurile Agence France Presse, et eitab täielikult Le Monde süüdistusi. «Presidendibüroo kinnitab käesolevaga, et ühelegi luureagentuurile ei ole antud mitte mingisuguseid korraldusi,» seisis pressiteates.
President Nicolas Sarkozy on oma partei ebaseadusliku rahastamise skandaali pärast – väidetavalt laekus Prantsusmaa rikkaimalt naiselt Liliane Bettencourt’lt valmiskampaaniaks suuremaid summasid – üha piinlikumas olukorras.
Viimastel nädalatel tuleb järjest ilmsiks kõikvõimalikke viiteid sellele, et Bettencourt’ ja presidendi partei laekuri vahel liikus nii rahasummasid kui vastuteeneid.
La Monde peatoimetaja Sylvie Kauffmann kirjutas eile esilehel: «Meie poolt juulikuus avaldatud artikkel, mis sisaldas väljavõtteid ühe tunnistaja ülekuulamisest antud afääri asjus, ärritas Elyséed sellisel määral, et nad käskisid organitel asja uurida.» Oma väidete kinnituseks tsiteeris Kauffmann allikaid nii politseist kui luureteenistusest.
Vihjete väidetav lekitaja – justiitsministri nõunik – on oma ametipostilt kõrvaldatud ja pagendatud Prantsuse Guajaanasse Lõuna-Ameerikas.
Le Monde alustas kohtuteed pärast seda, kui luureteenistuse DCRI direktor Bernard Squarcini tunnistas, et agentuur oli tõepoolest uurinud, kelle käest politsei intervjuu protokollid pärinesid. «DCRI uuris seda asja,» ütles Squarcini reedel ajakirjale Le Nouvel Observateur.
Bettencourt’ skandaalile on andnud hoogu juurde politsei poolt kogutud tõestusmaterjalide pidevad lekkimised. Trükiväljaannetesse on jõudnud tunnistajate sõnasõnalised ütlused, mõnel juhul vaevalt 24 tundi pärast kõnealuste isikute ülekuulamist politseis.
Le Monde ütles, et antud juhul kujutab jälitustegevus endast allikate konfidentsiaalsuse seaduse rikkumist. Nimetatud seadust tugevdas käesoleva aasta alguses aga Sarkozy enda valitsus.
Prantsuse presidendid on sageli kasutanud luureteenistust poliitiliste või isiklike eesmärkide huvides.
Aasta alguse poole laskis Elysée palee luureteenistusel uurida, kus pärinesid kuulujutud Sarkozy ja tema abikaasa Carla Bruni truudusetuse kohta. Valitsuse ametnike ringis spekuleeriti, et tegemist oli finantsringkondade vandenõuga presidendi jalgealuse õõnestamiseks, et nurjata riigipea poolt plaanitud karmimad finantsregulatsioonid.
Ülima nahaalsuse musternäide oli aga sotsialistist riigipea François Mitterrand, kes pidas Elysée palees «terrorismivastase võitluse» üksust, mis tegeles 1980. keskel mitut masti inimeste telefonikõnede pealtkuulamisega – alates poliitilistest rivaalidest kuni kuulsuste ja ajakirjanikeni.
Copyright The Financial Times Limited 2010.