Estonian Air lõpetab ka selle aasta kahjumiga

Estonian Airi president Andrus Aljas kinnitas eile pressikonverentsil, et kolme Bombardieri lennuki ettemaksuna tasutud 12 miljonit krooni ei läinud tühja. Samas pidid rahvusliku lennufirma juhid tunnistama, et ettevõte jääb tänavugi kahjumisse. Foto: Artur Sadovski

Estonian Air tegi eile teatavaks kauaoodatud sõnumi: tuleva aasta algul saabuvad lõpuks uued Bombardieri lennukid. Tõrvatilgaks meepotis on tõik, et firma jääb ka tänavu kahjumisse.

Estonian Airi jaoks hakkavad kaua aega selguseta olnud asjad viimaks selgeks saama: riik on otsustanud omandada lennufirmas 90-protsendilise osaluse, leping Bombardieriga uute lennukite ostuks on alla kirjutatud ning õhulaevade tarneaegki kindlaks määratud. Ometi ei anna see veel põhjust täielikuks rahuloluks, nagu tunnistasid eilsel pressikonverentsil firma juhid.

Nimelt lõpetab ettevõte ka tänavuse aasta tõenäoliselt kahjumiga. Kui suureks miinus kujuneb, seda esialgu ei öeldud. Estonian Airi finantsala asepresident Maigi Pärnik-Pernik tunnistas, et veel enne aprilli loodeti aasta nullis lõpetada, kuid Islandi vulkaanipurskest tekitatud kahju osutus liiga suureks.

Teine mõjutaja oli kütuse kõrge hind. «Oleme olnud edukamad kui eelmisel aastal. Vaatamata tuhakahjudele ja kütuse hinnale,» märkis Pärnik-Pernik siiski. Mullune kahjum oli firmal 69,4 miljonit krooni.

Lennufirma presidendil Andrus Aljasel oli eile siiski ka häid uudiseid. Juunikuus viitas Postimees võimalusele, et Estonian Air võib ilma jääda 12 miljoni dollari suurusest ettemaksust, mis uute lennukite ostuks tehti.
Leping Kanada lennukitootjaga Bombardier rippus juuksekarva otsas, kuna Estonian Airil ei olnud piisavalt raha. Aljase sõnutsi jäi krahh siiski tulemata ning ettemaks kanti üle tuleval aastal saabuvatele lennukitele. «Oleme diiliga väga rahul, et midagi kaotsi pole läinud,» kinnitas Aljas.

Ühtlasi märkis Aljas, et kui firma oleks praegu hakanud Bombardieriga uute lennukite ostu lepingut sõlmima, tulnuks nende eest hoopis rohkem raha välja käia. Tema sõnul oli 2008. aastal sõlmitud esimene leping vägagi soodne.

«Olime siis osa SASi tiimist ja kuna SAS ostis rohkem lennukeid, oli hind soodsam. Allahindlused, mis me saime, jäid nüüd kehtima,» märkis Aljas.

Järgmise aasta alguses üleantavad kaks ning 2011. aastal saabuv üks Bombardieri lennuk soetatakse suures osas Kanada rahastaja toel, kelle nime ja ka tehingu hinda hoitakse saladuses. Osa rahast tuleb ka riigi eraldatavast 280 miljonist kroonist, millega suurendatakse lennufirma aktsiakapitali. Küsimusele, mida tehakse ülejäänud riigilt saadava rahaga, vastas Aljas, et see läheb firma arendusse.

Kui uued lennukid saabuvad, saadab Estonian Air tagasi kaks viiest praegu lendavast Boeingust, mille liisingulepingud lõppevad. Seega jääb aastal 2011 Estonian Airi värvides lendama kaks uut Bombardier CRJ900, kaks Saabi ning kolm Boeingut.

Viimased lendavad muuseas ka Leetu, kuhu tänavu koostöös KLMiga laieneti. Talvel on plaanis avada veel Vilniuse-Stockholmi liin, mis tähendab, et üks Boeingutest jääbki Leetu ööbima.

«Kui Leedu firma FlyLAL pankrotti läks, jäi suur ja märgatav auk. Seda auku on Leedu valitsus ja Vilniuse lennujaam üritanud täita, kuid pole õnnestunud,» selgitas Aljas Estonian Airile soodsat olukorda.