Spetsialist selgitab: miks ei saa puhkust ära jätta ja seda hoopis rahas hüvitada

Tööinspektsioonist on uuritud, kas äkki võib puhkuse üldse ära jätta. Foto: SCANPIX

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on töötajaid ja tööandjaid nõustades nii mõnelgi korral tekkinud küsimus, kas oleks võimalik puhkus ära jätta ja see töötajale hoopis rahas hüvitada.

Küsijaks on nii töötajad, kes sooviksid teenida endale palgalisa või kelle arvates piisaks puhkuseks ka nädalast-kahest, kui ka tööandjad, kel on palju tööd, aga vähe (oskus)töötajaid, selgitab Raigna tööinspektsiooni infokirjas Tööelu.

Tema sõnul ei tohi sellegipoolest unustada, mis on puhkuse eesmärk. Selleks on anda töötajale peale igapäevase ja -nädalase puhkeaja ka täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks. Töölepingu seaduse kohaselt on töötaja iga-aastane puhkus vähemalt 28 kalendripäeva.

Pikem põhipuhkus võib tuleneda ka poolte kokkuleppest või seadusest (näiteks alaealiste töötajate puhul). Seaduse kohaselt on kokkulepe hüvitada puhkus töölepingu kestuse ajal raha või muude hüvedega tühine. Keelu eesmärk on vältida ületöötamist ning pakkuda võimalust reeglipäraselt iga aasta töörutiinist väljuda.

Raigna sõnul väheneb väsinud töötaja efektiivsus. See tähendab, et sama töö tegemiseks kulub rohkem aega, sagenevad hiljem parandamist vajavad vead, suureneb (tööandja) vara kahjustamise oht ning väheneb emotsionaalne seotus tööga.

Samuti mõjutab ületöötamine otseselt töötaja tervist. Ületöötamine võib põhjustada kõrget vererõhku, tööstressi (sh depressiooni ja ärevust) ning kehakaalu tõusu. Ületöötanud inimesel on suurem risk haigestuda ja surra südame-veresoonkonna haigustesse või saada insult.

Väsimus võib põhjustada ka tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Nii võib ületöötanud töötajal tekkida tööandja vastu hiljem tervise kahjustumisega seotud kahjunõudeid.

Seetõttu on puhkuse kasutamine väga tähtis. «Puhanud töötaja on õnnelikum ja tervem kui ületöötanud töötaja ning ka tööandjal on rohkem kasu töötajast, kes on rahulolev, produktiivne ja töövõimeline,» ütleb Raigna.