Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Mürgiämbliku kookoniga banaanid jõudsid Eestisse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Artikli foto
Foto: Lugeja foto

Lugeja jagas Postimehe tarbijatoimetusega fotot banaanil paiknevast valgest kahtlasest kirmest, mille puhul kahtlustas ta tegu olevat mürgise Brasiilia rändämbliku kookoniga.

«Meedia andmetel ei ole Eestis seni sellist juhtumit olnud. Läksime peale trenni Pärnu Keskuse Delice'i toidupoodi ja voilà – banaani letilt avanes kahtlaselt sarnane pilt Postimees Tarbija portaalis nähtuga. Nüüd olen küll eriti tähelepanelik banaane valides,» kirjutas lugeja ning märkis, et vahetult pärast pildi tegemist banaanist korjas Delice’i teenindaja selle kiirelt letilt ära.

Lugeja rõhutas, et ei tahtnud pildiga Facebooki postitades tähelepanu tõmmata konkreetsele poele, kuna taoline juhtum võib jõuda mis tahes poodi. «Banaane tuuakse Eestisse ju suurtes kogustes. Pealegi oli neid banaane ühes pundis üle kuue, aga kookon asus pundi keskel. Enne paari banaani küljest võtmist polnud kookonit nähagi,» rääkis naine juhuslikust leiust.

Taimekaitsespetsialist Pille Hermann Tallinna Botaanikaaiast ütleb, et esmapilgul võibki tunduda, et tegemist on mõne putukaga, kes on oma munad kesta alla peitnud. «Lähemalt silmitsedes võib märgata, et banaani koed on pesakese kõrval justkui kahjustatud, mis viitaks seenhaigusele,» ütleb Hermann, kuid täpsustab, et foto põhjal on üsna keeruline öelda, millega on tegu.

«Kahjuks ei ole see piisava kvaliteediga ning ka infot on vähe, et selle põhjal määrama hakata. Enamasti on nii, et haiguse määramiseks ei piisa ka silmaga nägemisest, tarvis on kahjustatud kohta uurida lähemalt mikroskoobi all. Vahel ei aita sellestki ning tuleb teha laboratoorsed analüüsid, et otsustada, millega on tegu,» selgitab Hermann.

Haigused võivad levida transportimisel, aga ka laos

Haigusi ning kahjureid ei tooda kaasa ainult kaugetelt lõunamaadelt, need võivad puuviljadele sattuda transpordi käigus, selgitab Hermann. «Samuti ei ole puuviljad kaitstud meie ladudes. Kui haigustekitaja on juba puuviljas, siis piisab haigusele sobilike tingimuste saabumisest, kui see hakkab vohama ning ühel hetkel on see ka inimsilmale nähtav. Mõnikord võivad levinud hallitusseenedki tunduda õõvastava vaatepildina ning tekitada inimeses küsimusi ja kahtlusi,» ütleb Hermann.

Kui inimene on näinud puu- või köögiviljadel mõnda kahjustuspilti, mis talle silma jääb või tundub kahtlane, tuleks lisaks foto tegemisele kohe julgesti pöörduda kaupluses vahetuse vanema poole, soovitab Hermann.

Bioloog Urmas Tartes kommenteeris pilti valge kirmega banaanist öeldes, et kõige täpsema vastuse saaks siis, kui «kookon» lahti võtta ja selle sisu uurida.

«Kui sees peaks olema elus munad, siis saab ka oodata, kuni munadest keegi välja ronib. Aga ei saa välistada, et teekonnal poeletile on kookoni sisu hukkunud. Pildil kujutatu järgi täpsem määramine jääb taolisel puhul alati veidi spekulatiivseks, sest kookoneid võivad teha mitmed liigid. Hea oleks teada banaanide päritolumaad, sest ka see võib anda kaudse lisavihje,» kommenteeris Tartes.

Siiski ütleb bioloog, et võrreldes internetis avaldatud Brasiilia rändämbliku kookonite pildiga Pärnu keskuses ülespildistatut, siis sarnasus on olemas.

«Seega on olemas tõenäosus, et kookon kuulub viidatud ämblikule. Täpsemaks otsuseks oleks vaja teha varem kirjeldatud toimingud,» sõnab Tartes.

Mis juhtub aga siis, kui kookon tõepoolest kuulub viidatud ämblikule?

«Paanikaks põhjust pole. Banaani süüakse kooritult ja koorel asuv munakookon ei mõjuta banaani viljaliha maitseomadusi või toiteväärtust. Nii et koorige banaan ära ja sööge seda rahulikult,» julgustab Tartes kõiki, kes sellistes banaanides ohtu näevad.

Meie kliimas ellu ei jää

Tartes soovitaks kahtluse korral banaanikoort ettevaatuse mõttes töödelda, kuna potentsiaalne elanik on meie looduses suhtes võõrliik. «Töödelda tuleks selliselt, et koortel olevad elusorganismid hukkuks. Lihtsaim variant on kooretükk koos kookoniga kilekoti ja siis 24 tunniks sügavkülmikusse panna. Tulemuse annab ka kuumtöötlus - keev vesi või tuli,» jagab Tartes soovitusi.

Kui ka noored ämblikud peaks kookonist välja tulema, siis meie looduses need troopikast pärit ämblikud ellu ei jääks - külm talv teeb oma töö, ütleb Tartes.

«Tubastest tingimustest ma nad siiski kõrvaldaks näiteks tolmuimejaga. Ei maksa karta, et äsja munast väljunud noored ämblikud kujutavad inimesele erilist ohtu. Nende lõugtundlad on sedavõrd väikesed, et inimese nahast nad läbi hammustada ei jaksa,» rahustab Tartes.

Mürgikogus tühiselt väike

Noorte ämblike mürgikogus on tühiselt väike – olulisel määral on mürki täiskasvanud Brasiilia rändämblikes, kuid ka täiskasvanud ämblike hammustus võib olla inimesele ohtlik vaid üksikutel juhtudel. «Inimene kui selline talle saakloomaks ei ole. Enesekaitseks hammustades see ämblik mürki ei pruugi alati kasutada, sest ta hoiab seda saakloomade surmamiseks,» märkis Tartes.

Taolisi juhtumeid, kus üleilmse kaubavahetuse käigus jõuavad meile eksootilised liigid, tuleb ikka ette. Neid täielikult vältida pole võimalik ja paanikaks põhjust pole. Samas tuleb jälgida, et taoliselt meile sattunud võõrliigid meie loodusse ei pääseks, kutsub Tartes üles ettevaatlikkusele.

Märksõnad

Tagasi üles