/nginx/o/2015/03/15/3871421t1h2e68.jpg)
Täna on ülemaailmne tarbijaõiguste päev. Vahetult enne tarbijaõiguste päeva valmis uuring, millest selgus, et võrreldes 2012. aastaga on Eesti tarbija teadlikum oma tarbijakaitsealastest õigustest ning see tendents paremuse poole on olnud püsiv.
Tarbijate teadlikkus oma õigustest paraneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseamet tellis uuringufirmalt Faktum & Ariko uuringu tarbijakaitse olukorrast Eestis 2014. aastal. Tulemustest selgus, et tarbijad hindavad oma teadlikkust enda õiguste kohta kõrgeks. 24 protsenti vastanutest on kindlad, et nad teavad oma õigusi tarbijana ning 66 protsenti arvab, et teab neid osaliselt. Oma teadmistes kahtlevad rohkem vene keelt kõnelevad, madalama haridusega ja vanemad inimesed.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on tal ääretult hea meel tõdeda, et tarbimiskeskkonnas «on saabunud kevad ja jää on hakanud liikuma». «Inimeste oskus oma õiguste eest seista annab lootust, et tarbijad suudavad edukalt toime tulla ees seisvate uute väljakutsetega. Viimased on tingitud eelkõige üha enam avarduvast maailmast, kus piiriülene otsekauplemine, tehnoloogia areng ning andmete ja teenuste omavaheline sidumine jne on muutunud igapäevaseks,» ütles ta.
Sooniste sõnul on siiski oluline märkida, et seaduserikkumisi ei saa tolereerida ja kindlasti ei tohi sellega kokkupuutudes käega lüüa. «Seejuures tuleb tähelepanu pöörata just nendele, kes arenevas tarbimiskeskkonnas just kõige paremini hakkama ei saa. Täna, tarbijaõiguste päeval on õige aeg ja võimalus taaskord sellele tähelepanu juhtida,» ütles ta.
Kõige rohkem on uuringule vastanutel olnud probleeme toidukaupade, rõivaste ja jalatsitega ning telefoni- ja andmesideteenustega. Vaatamata sellele, et need tooted ja teenused on ühed enim ostetavad, on nendega seotud probleemide hulk siiski märkimisväärne.
Uuringu järgi on inimesed hakanud probleemide ilmnemisel rohkem pöörduma kaupleja poole. Kui 2012. aastal pöördus kaupleja poole suuliselt 40 protsenti vastanutest, siis 2014. aastal tegi seda 45 protsenti. Kirjalikult pöördus 2012. aastal probleemide korral kaupleja poole üheksa protsenti ja 2014. aastal 14 protsenti vastanutest. Sellest võib järeldada, et Eesti tarbijad seisavad julgemalt oma õiguste eest.
Kaupleja poole otse pöördumisel jäi lahendusega täiesti rahule 22 ja osaliselt 41 protsenti vastanutest. Ameti poole pöördujatest oleks enda sõnul umbes pooled leidnud probleemile lahenduse kiiremini, kui nad oleksid paremini teadnud oma õigusi ja kohustusi või kui nad oleksid teadnud, kuidas tarbijakaitsealaste probleemide korral käituda.
Uuringus osalejate hinnangul saavad nad tarbijakaitsealast infot eelkõige televisiooni ja interneti kaudu. Kõige rohkem tunnevad inimesed puudust aga infost, mis käsitleb isiklike rahaasjade korraldamist.
Faktum & Ariko küsitles uuringu jaoks 2014. aasta detsembris üle Eesti kokku 1000 inimest vanuses 18‒74 aastat. Uuringu eesmärk oli selgitada elanikkonna hoiakuid ja käitumist tarbijakaitsealastes küsimustes.