Suurbritannia valitsus lõi 2010. aastal meeskonna, kes suunab inimesi tegema õigemaid valikuid - vähem suitsetama, arstiaegu tühistama ning ka õigeaegselt makse maksma. Nende kogemus näitab, et juba väikesed muutused võivad viia suurte tulemusteni ja suurendada riigi tulu miljonite võrra.
Kuidas Suurbritannia oma kodanikke mõjutab?
Väljend «käitumislikud tähelepanekud» tekkis koos nüüdseks osaliselt erakätes oleva meeskonna sünniga, ehkki käitumisteadus on olnud olemas juba mõnedki aastakümned. Soovitud käitumise saavutamiseks kasutatakse nelja sammu.
«Kõigepealt paneme paika eesmärgi. Näiteks rasvunud inimeste hulga vähendamine,» kirjeldas meeskonna liige Tiina Likki. Kuigi valdkond on lai – täiskasvanuõppest majade soojustamise ja ekstremismiga võitlemiseni.
Siis lähevad nad erinevatesse kohtadesse ja jälgivad, kuidas inimesed käituvad. Seejärel loevad nad akadeemilisi artikleid erinevatest valdkondadest ning riikidest, üritades mõista, mis võiks aidata rasvumist vähendada. Üheks heaks võtteks käitumise muutumise saavutamiseks on näiteks see, et sa ütled sõbrale, et hakkad igal esmaspäeval jooksmas käima.
«Ja kõige olulisem samm – me katsetame, kas meie idee töötab,» kirjeldas Likki. Kui see ei toimi, siis katsetatakse teisi ideid. Üks oluline asi on, et muutus tuleb lihtsaks teha, sest inimestel reeglina pole aega ja neile ei meeldi keerukad protsessid. Käitumise muutus peakski inimesele olema lihtne, atraktiivne, sotsiaalne ja ajaline.
Üheks katseks, mida meeskond tegi, oli see, et nad üritasid vähendada olukorda, kus inimesel on arsti aeg, aga ta lihtsalt ei lähe kohale. Kliinikule on see olukord halb, sest aeg on kaotsi läinud ning teised inimesed peavad selle võrra kauem ootama. Isegi, kui saata tekstisõnumiga meeldetuletus, jätab kümnendik inimesi lihtsalt tulemata.
Meeskond katsetas, kas meeldetuletust saab täiustada. Ühes SMSis oli kirjas, et kui sa arsti juurde ei tule, siis läheb see tervishoiusüsteemile maksma keskmiselt 160 naela. Teine sõnum oli üldisem, öeldes, et mitte tulemine raiskab polikliiniku raha. Kolmas ütles, et ole õiglane ja tühista, kui sa arsti juurde ei tule.
«Kõige paremini töötas tekstisõnum, kus oli ära märgitud konkreetne rahasumma,» ütles Likki. Ent «töötama» ei ole päris õige sõna, kuna suuresti sõltub tulemus kontekstist. Lisaks veel ka kultuurilised erinevused nii riikide vahel kui ka riigi sees, mis mõjutavad tulemust.
Mõni tulemus võib olla ka üsna universaalne. Kuid meeskond tegi ka katse Guatemalas, kus tuludeklaratsiooni edastamisega hiljaks jäänud inimestele saadeti muidu standartne kiri, millele oli lisatud üks lause.
Ühes kirjas oli, et kümnest inimesest üheksa maksab oma maksud õigeaegselt. Teises oli, et sinu kodukohas maksab maksud õigeaegselt kümnest inimesest üheksa.
«Inimesed ei hooli sellest, mida kaugel tehakse, aga nad tahavad olla endasarnaste inimeste keskel,» sõnas Likki tulemuste kohta. Suurbritannias aga oli tulemus sarnane.
Guardian kirjutas, et meeskond oli selle ühe lause lisamisega toonud riigile juurde 30 miljonit naela tulumaksu.