Väljend «käitumislikud tähelepanekud» tekkis koos nüüdseks osaliselt erakätes oleva meeskonna sünniga, ehkki käitumisteadus on olnud olemas juba mõnedki aastakümned. Soovitud käitumise saavutamiseks kasutatakse nelja sammu.
«Kõigepealt paneme paika eesmärgi. Näiteks rasvunud inimeste hulga vähendamine,» kirjeldas meeskonna liige Tiina Likki. Kuigi valdkond on lai – täiskasvanuõppest majade soojustamise ja ekstremismiga võitlemiseni.
Siis lähevad nad erinevatesse kohtadesse ja jälgivad, kuidas inimesed käituvad. Seejärel loevad nad akadeemilisi artikleid erinevatest valdkondadest ning riikidest, üritades mõista, mis võiks aidata rasvumist vähendada. Üheks heaks võtteks käitumise muutumise saavutamiseks on näiteks see, et sa ütled sõbrale, et hakkad igal esmaspäeval jooksmas käima.
«Ja kõige olulisem samm – me katsetame, kas meie idee töötab,» kirjeldas Likki. Kui see ei toimi, siis katsetatakse teisi ideid. Üks oluline asi on, et muutus tuleb lihtsaks teha, sest inimestel reeglina pole aega ja neile ei meeldi keerukad protsessid. Käitumise muutus peakski inimesele olema lihtne, atraktiivne, sotsiaalne ja ajaline.
Üheks katseks, mida meeskond tegi, oli see, et nad üritasid vähendada olukorda, kus inimesel on arsti aeg, aga ta lihtsalt ei lähe kohale. Kliinikule on see olukord halb, sest aeg on kaotsi läinud ning teised inimesed peavad selle võrra kauem ootama. Isegi, kui saata tekstisõnumiga meeldetuletus, jätab kümnendik inimesi lihtsalt tulemata.
Meeskond katsetas, kas meeldetuletust saab täiustada. Ühes SMSis oli kirjas, et kui sa arsti juurde ei tule, siis läheb see tervishoiusüsteemile maksma keskmiselt 160 naela. Teine sõnum oli üldisem, öeldes, et mitte tulemine raiskab polikliiniku raha. Kolmas ütles, et ole õiglane ja tühista, kui sa arsti juurde ei tule.