/nginx/o/2015/03/13/3867991t1h31c0.jpg)
Soomes peavad tootjad lihamassi sisaldavad lihapallid ümber nimetama lihtsalt pallideks, Eestis seda kohustust pole, kuigi ka meil ei loeta kondimassi lihaks.
Ministeerium: Eestis lihamassi lihaks ei loeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis ei arvestata liha hulka lihamassi, mistõttu tuleb märgistusel lihamass koostisosade loetelus eraldi nimetada,» selgitas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. Kui toote valmistamisel on kasutatud liha, siis seda tuleb selliselt ka koostisosade loetelus märkida. «Toidu nimetuses rõhutatud või toodet iseloomustava koostisosa s.t antud näite puhul liha kogus esitatakse koostisosade loetelus või toidu nimetuse juures protsentides,» selgitas ta kehtivaid reegleid.
Erinevalt ülelahe lihatööstustest ei pea Eesti tootjad kondimassi sisaldavaid lihapalle lihtsalt pallideks ümber nimetama, sest Minjajevi sõnul ei ole meil reguleeritud toote «lihapallid» koostis. «Tarbija saab ostuotsuse tegemiseks vajaliku teabe koostisosade loetelust, sest seal esitatakse kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses ja kirjas on ka liha kogus protsentides,» selgitas ametnik. Ministeeriumil puudub ülevaade, millistes lihatööstuste toodetes kasutatakse kõige enam lihamassi.
Põllumajandusministeeriumi ettepanekul töötati mõne aasta eest välja märgis, mida võib kasutada toodetel, mis sisaldavad vähemalt 60% liha. Minjajevi sõnul on vorstimärgi olulisim tulemus see, et toodete lihasisaldusele on hakatud pöörama oluliselt enam tähelepanu. «Üha rohkem tootjaid on hakanud ise kõrget lihasisaldust tähtsustama ning oma tootepakendeil seda esile tõstma,» rääkis Minjajev.