Liblik ja Sukles vaidlevad ühise projekti kasumlikkuse pärast

Ärimehed Andrus Sukles (vasakul) ja Tullio Liblik läksid tülli Pärnu linna äärde rajatud Hirvepargi elamurajooni arendamisel. Sukles istub nüüd Libliku mõrva tellimises kahtlustatavana vahi all. Foto: SCANPIX

Andrus Suklese ja tema äripartneri Tullio Libliku vaidlus on taandunud küsimusele, kas ühiselt arendatud Hirvepargi elurajooni projekt on kasumis või kahjumis.

Mõrvatellimise kahtlustusega vahi all viibiva Andrus Suklese äripartneri Pille Saartsi sõnul on Hirvepargi projekt kindlalt kasumis ja üha kasumlikumaks muutub, sest suurem osa majadest on alles valmimata. Saartsile ja Suklesele kuuluva OÜ MaxKinnisvara saneerimiskavas hindab ettevõte kasumi suuruseks, millest pool peaks kuuluma neile, veidi üle 40 miljoni krooni.

Täpset summat ei saa Suklese asemel firma juhtimise üle võtnud Pille Saarts avaldada, kuna vaidluse teine pool pole lepingu konfidentsiaalsusnõudest taganenud. Saarts ise andis Libliku pressikonverentsi ajal möödunud nädalal lepingust kõnelemise vabaks. Saarte Investeeringuid ja Tullio Liblikut esindav vandeadvokaat Maria Mägi väidab vastu, et projekt on praegust turuolukorda arvesse võttes 12,6 miljoni krooniga kahjumis ja poole sellest ehk 6,3 miljonit peaks kandma MaxKinnisvara.

Kes ja kui palju panustas?

Vandeadvokaat Indrek Leppik, kes esindab Suklest, ütles, et sellist nõuet pole neile kunagi esitatud, nagu pole esitatud ka viie aasta bilansse, kasumi- ja rahavoogude aruandeid.

Libliku sõnul oligi Hirvepargi seltsingu tegevus algul kasumis, kuid 2008. aasta kahjumiks kujunes 20,5 ja mullu 2,8 miljonit krooni. Ta lisas, et nendes arvudes ei kajastu arbitraažikohtu kinnitatud ebamõistlik kulu 13,8 miljonit krooni, mis jäi Saarte Investeeringute kanda.

«Kahjumi peamiseks põhjuseks on olnud kinnisvaraturu langus ja Hirvepargi seltsingu mainet kahjustav, ühe seltsinglase Suklese esitatud pahatahtlik info, nagu oleksid korterid väga halvasti ehitatud ja elanikele ohtlikud, mistõttu müük takerdus,» selgitas Liblik.

Teine vaidluskoht on projekti panustamine. Libliku väitel pole MaxKinnisvara Hirvepargi projekti rohkem panustanud kui esialgu sisse pandud 331 504 krooni. Poolte vahel sõlmitud vaikiva seltsingu lepingu järgi, mis on meie ärimaailmas suhteliselt uus nähtus, pidanuks aktiivse seltsinglase ehk Saarte Investeeringute tehtud kulutustest poole teine pool hiljem kinni maksma, samuti oleks jaotamisele läinud kasum. Kõik laenud, millega ehitust finantseeriti, on Saarte Investeeringute nimel, ja see on andnud ka pangale tagatised.

Kiuslik lepinguvorm

MaxKinnisvara esindav vandeadvokaat Indrek Leppik ütles, et ehkki võlaõigusseadus näeb sellise vormi ette, poleks tema vaikiva seltsingu lepingut oma kliendile soovitanud, kuid tema polnud selle asutamise juures. Selles lepingusuhtes on Libliku juhitaval Saarte Investeeringul juhtiv positsioon. Ehkki MaxKinnisvaral on seaduslik õigus ärilistes otsustes kaasa rääkida, otseselt keelata-käskida Saarts ja Sukles ei saa.

Küsimusele, miks selline, praeguseks palju segadust külvanud vorm valiti, vastas Saarts, et see oli vajalik Hirvepargi maa enampakkumisel osalemiseks. «Ja ega algul ei osanud me arvata, et teisel partneril on sellised pahatahtlikud plaanid,» lausus ta.

Leppik kinnitab, et osalised on panustanud võrdselt ja laene koos intressidega maksavad tagasi korterite ostjad ise. Kui lähtuda sellest, peaks Hirvepargi elurajooni 194 korterit koos majade juurde kuuluva infrastruktuuriga olema valmis ehitatud 663 000 krooni eest, mis on aga võimatu.

Ehitamisel tekkinud 13,8 miljoni krooni suuruse ülekulu kohta, mille tuvastas arbitraažikohus, ütles Saarts, et arvetel näidati märksa enam ehitusmaterjale, kui tegelikult kasutati, ja raha viidi projektist välja läbi ehitusettevõtete. Kriminaalasi, mis Suklese kaebuse alusel algatati, rikkumist siiski ei tuvastanud.

Kummalise kokkusattumisena mainis Saarts Hirvepargi ehitusega samal ajal Libliku osalusega ehitusettevõtte Tesmani asutatud tootmisettevõtet E-Profiil ja Saaremaal Merikotka elurajooni arendamist. Muide, need elamupiirkonnad on väliselt üsna sarnased.

Koostöö lõpeb

Mida tülitsejad nüüd saavutada tahavad? Libliku sõnul soovib Sukles, et ta projektist välja ostetaks, Suklese esindajad kahtlustavad aga Liblikut soovis tulus projekt endale haarata, mis teeb lõppkokkuvõttes ühe välja.

«Seltsingu mõte on heauskne tegevus ühise eesmärgi nimel, ja kuna üht poolt süüdistatakse teise mõrva tellimises, siis heas usus tegutsemisest enam rääkida ei saa. Seega oleks lahenduseks seltsingu lõpetamine ja kulude-tulude kokku­arvestamine,» ütles Mägi.

Saartsi sõnul on MaxKinnisvara teinud oma pakkumise, kuidas koostöö lõpetada, ja välja arvutanud ka summa, mida üks pool teisele kompenseerima peaks, aga selle suurusest ei saa ta jällegi konfidentsiaalsusnõudele tuginedes praegu kõnelda. «Me ei saa Hirvepargi projektist niisama välja jääda, sest selle ilus elu seisab alles ees, kuna üle poole planeeritud majadest on välja ehitamata,» lausus naine.

Libliku-Suklese konflikt
•    2004. aastal sõlmisid Saarte Investeeringud (Tullio Liblik) ja MaxKinnisvara (Andrus Sukles, Pille Saarts) vaikiva seltsingu lepingu Hirvepargi elurajooni rajamiseks Pärnu lähedal Saugas
•    Valminud on 16 maja, millest kaks on praeguseks konserveeritud
•    Ehitamist ootab veel 22 maja
•    Elamispinna hind on praegu 10 500 kr ruutmeeter
•    Arbitraažikohus tuvastas 13,8 mln kr ülekulu
•    MaxKinnisvara nõuab Saarte Investeeringutelt poolt kasumist ehk ligi 20 mln kr
•    Saarte Investeeringud nõuab MaxKinnisvaralt 6,3 mln kr kahjumi katteks
•    Väidetavalt on Sukles lubanud vahendajale neli mln kr Liblikult võla tagasisaamise eest
•    Prokuratuuri kahtlustuse järgi on Sukles tasunud 1000 eurot Libliku mõrva tellimise eest
Allikas: Postimees

Arendajate luukered
Tullio Liblik – süüdistatav altkäemaksuandmises käimasolevas maadevahetuse kohtuprotsessis
•    Hirvepargi elurajooni ehitamisel tuvastas kohus 13,8 mln kr ülekulu
Andrus Sukles – 1998. aastal süüdistas Pärnu kalaärimees Mati Murru teda tapmiskatses ja läbirääkija palkamises selleks, et ühine firma üle võtta
•    2008. aastal lõppes Tallinna ringkonnakohtus kokkuleppega juhtum, kus Baltic Seafood Pärnu omanik süüdistas Suklest allkirja võltsimises ja üle miljoni krooni omastamises
•    2010. aastal mõistis kohus Sukleselt välja 10 000 krooni Tullio Libliku limukaks ja maltsaks sõimamise eest
•    On vahistatud tapmiskatsele kihutamise eest
Allikas: Postimees, Eesti Ekspress