Hukkunud loomade hävitamiseks soetatud mobiilse põleti seadistamine on lõppenud ning homme toimub Väike-Maarjas asuvas loomsete jäätmete käitlemise tehase juures esimene sigade näidispõletamine.
Mobiilses seapõletis põletatakse esimesed näidissead
Põllumajandussaaduste utiliseerimisega tegeleva riigifirma AS Vireen juhataja Rait Persidski ütles BNSile, et põletit on nädal aega tööks ette valmistatud erinevate temperatuuridega.
«Põleti sisu on šamotist ja kõrgetel temperatuuridel kasutamiseks tuleb see madalamatel režiimidel sisse töötada. Protsess on nädala käinud ja seda juhtis kohapeal tootjatehase tehniline ekspert,» ütles Persidski. Ajakirjanikele korraldatava näidispõletamise käigus põletatakse uues aparaadis tavalisi hukkunud sigu.
Mobiilne seapõleti jõudis Eestisse jaanuari keskel - algselt pidi põleti Eestisse saabuma enne jõule, ent kehvade ilmastikuolude tõttu Taani väinades tekkisid tarneraskused.
Veebruaris selgitas veterinaar- ja toiduameti direktor Ago Pärtel BNSile, et seapõleti on seni seisnud kasutuseta. Tema sõnul on Lõuna-Eesti katkukolletest mõistlikum vähesed metsas surnud sead Väike-Maarja tehasesse vedada, kui neid kohapeal põletada.
Ka Persidski selgitas BNSile, et selle põletiga pole kunagi mõeldud katku surnud metssigu põletada. «Kui katk peaks levima farmidesse, siis saab sellega jõudsalt seakorjuseid hävitada,» sõnas Persidski. «Põleti on 27-tonnisel treileril, selle käivitamiseks kulub kolm tundi ja ta pole mõeldudki alla viie tonni materjali põletamiseks. Metsas polegi nii palju sigugi, reaalsused on teised. Meie masinat pole selleks mingil juhul mõistlik rakenda.»
Põleti ostmiseks eraldas valitsus põllumajanduse reservfondist 227 500 eurot, selle lõplik hind oli 239 000 eurot, millele lisandus 10 000 eurot paigaldamiskuludeks.
Sigade Aafrika katk on loomataud, millele on vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning millele on iseloomulik väga suur suremus. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.