Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Britid tahavad tõsta kaitsekulutusi luurajate eelarvega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Spioon.
Spioon. Foto: Alexander Nemenova / Scanpix

Briti peaminister on palunud valitsusel uurida, kas luureagentuuride eelarve võiks samuti «kaitsekulutustena» kirja minna.

Rahustamaks rahvusvahelisi muretsejaid, kes kardavad brittide kaitsekulutuste peatset pudenemist alla NATOs nõutud 2 protsendi SKTst, soovib David Cameron teada, kas antud eelarvet oleks võimalik kasvatada raha kulutamata.

«Kui meil on vaja saavutada 2 protsenti SKTst, siis kerkib küsimus, kas me võiksime tõsta üldisi kulutusi, arvestades kaitsekulutuste alla ka luureagentuuridele eraldatud raha,» selgitas valitsusallikas Financial Timesile.

Teinegi allikas valitsusest kinnitas ajalehele, et ametnikud uurivad hetkel hoolega, mida NATO kaitsekulutusteks liigitab – et näha, kas teisedki liikmesriigid kasutavad oma numbrite näitamiseks erinevaid elemente.

Suurbritannia on hetkel ainus Euroopa suurriik, kes «NATO 2 protsendist» veel kinni peab. Tänavu on selleks juba natuke trikitatud: kaitsekulutustele lisati sõjapensionid (veidi üle 800 miljoni naela aastas).

Ka teised NATO liikmed on kaitsekulutuste osas loovust üles näidanud. Alles 2009. aastal loobus Prantsusmaa sandarmeeria kaasamisest kaitsekulutustesse. Kreeka paisutab aga kaitsekulutusi priskete pensionikohustustega.

Tagasi üles