:format(webp)/nginx/o/2015/01/09/3665043t1h3662.jpg)
Kuigi aasta lõpus oli majanduskasv korralik, tuleb arvestada, et selle taga olid osalt ühekordsed põhjused seoses paranenud maksulaekumisega, kommenteeris täna avaldatud sisemajanduse kogutoodang (SKT) statistikat rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Neljandas kvartalis olime Eurostati hinnangul üks kiirema majanduskasvuga riike Euroopas, märkis Pungas.
«Aasta lõpus toetasid majanduskasvu võrdses ulatuses toodetud lisandväärtus ja netotootemaksud,» ütles ta. «Lisandväärtuse kasvu taga oli neljandas kvartalis töötlev tööstus, jaekaubandus ja energeetika. Netotootemaksude suur osa on seotud käibemaksu laekumise kiire kasvuga tänu maksu- ja tolliameti kehtestatud tuhandeeuroste ja suuremate arvete deklareerimise kohustusele.»
Pungase sõnul vedas sisenõudlust jätkuvalt tugev eratarbimine: «Kasvu kiirenemist 5,7 protsendini toetas palkade ja hõive jätkuv suurenemine ning tarbijahindade langus. Majapidamiste ostujõu kasvu toetas mootorikütuste oluline odavnemine ning toiduainete mõningane hinnalangus.»
Investeerimisaktiivsus ministeeriumi teatel eelmise aastal lõpul mõnevõrra vähenes. «Valitsussektori investeeringud on languses välisvahendite väiksema laekumise tõttu ja ettevõtete kapitalipaigutusi on arvatavasti mõjutanud tagasihoidlikud kasvuväljavaated välisturgudel ja ebakindel geopoliitiline olukord,» märkis Pungas.
«Seevastu eksport oli neljandas kvartalis tugev. Elektroonikatoodete kui suurima kaubagrupi väljaveomahtude märkimisväärse suurenemise tõttu Rootsi suunal ning tugeva teenuste ekspordi mõjul kiirenes ekspordi kasv neljandas kvartalis kuue protsendini,» sõnas Pungas.
«Tänavu aasta väljavaated muudab ettevaatlikumaks peamiste eksporditurgude majanduskasvu väljavaadete jätkuv allapoole korrigeerimine ning ka viimaste kuude nõrgad välistellimused seni ekspordikasvu vedanud elektroonikasektoris,» ütles Pungas.
Rahandusministeerium avaldab oma uue majandusprognoosi aprilli alguses.