Kohtud said õiguse talumistasusid määrata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna otsustas riigikohus, et talumistasusid saavad hakata määrama kohtud. See võib kaasa tuua kohtuasjade laviini, ennustab advokaat.
Kohtusse pöördus maaomanik, kes esitas AS-i Elering vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal on kohustus hüvitada tehnorajatise paiknemise eest lisaks talumistasule ka maamaks, hoolduskulud ja vaidluse käigus tekkinud viivis.
Talumistasu on Eleringi poolt makstav hüvitis maaomaniku kinnistul asuvate õhu- ja kaabelliinide eest.
Ehkki tehnorajatiste talumise tasu suuruse määramist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest on möödunud juba ligi kolm aastat, ei ole seadusandja uut regulatsiooni välja töötanud.
«Samas ei tähenda Riigikohtu hinnangul tasuregulatsiooni puudumine seda, et hageja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohtu ülesanne on seaduse põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamisega tekkinud lünga täitmine kohtuasja lahendamisel, vajadusel analoogiat kasutades. Seetõttu saab kohus määrata talumistasu õiglases määras,» seisab Riigikohtu tänases pressiteates.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et on vaja välja töötada ühtsed talumistasu alused.
«Antud Riigikohtu otsuse valguses on vajalik kiiresti luua talumistasu maksmise ühtsed alused, sest antud otsus võib viia ebamõistlikku olukorrani, kus iga üksiku kinnisasja omanikuga tuleks talumistasu suuruses eraldi kokku leppida või vaielda selle suurus läbi kohtus. See on ühiskonnale väga kallis lahendus, mis ei saa olla kuidagi toimiv,» kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
«Selle seisukoha alusel võib ennustada kohtule esitatavate avalduste arvu olulist kasvu, kus maaomanikud paluvad kohtul hüvitise suurus kindlaks määrata,» ütles advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke.
üvitise määramisel tuleb eristada enne 1999. aasta 1. aprilli, mida maaomanik talub seaduse alusel ja peale seda ehitatud tehnorajatisi, mida maaomanik talub sundvalduse või lepingu alusel. «Riigikohtu otsus ei käsitle tehnorajatisi, mis on ehitatud peale 1.4.1999, kuid mille ehitamisele ei ole eelnenud ei maaomanikuga lepingu sõlmimist ega ka sundvalduse seadmist, teisisõnu tehnorajatisi, mis asuvad teise isiku maal ilma õigusliku aluseta, kuid mida samuti kasutatakse avaliku teenuse pakkumiseks,» märkis Kukke.
Ta selgitas, et Riigikohus nõustus Justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri poolt välja öeldud kaheastmelise hüvitise süsteemiga, mis koosneb perioodilisest talumistasust ning ühekordsest või perioodilisest lisahüvitisest.
«Kuna lisahüvitisi ei ole senini kohalikud omavalitsused sundvalduse seadmisel reeglina määranud ja ka võrguettevõtjad ei ole neid reeglina maksnud, samas ei ole maaomanikud lisahüvitisest ka loobunud, siis võib prognoosida lisahüvitisnõuete esitamise kasvu,» ennutas Kukke.
Perioodilise hüvitise osas on võrguettevõtjad maksnud hüvitisi kehtetuks tunnistatud talumistasude määrade järgi, mis Riigikohtu otsuse alusel võivad standardse lahenduse puudumise tõttu olla individuaalselt määratavad.
Riigikohus leidis, et omandireformi käigus tagastatud või erastatud maal olnud tehnorajatise talumise eest on tagantjärgi määratav lisahüvitis eelduslikult väiksem, kui uute tehnorajatiste ehitamiseks sundvalduse seadmisel määratav lisahüvitis.
Lisahüvitise maksmise kohustus on võrguettevõtjal, mitte riigil ja seda sõltumata sellest, kas Konkurentsiamet on selle kulu võrgutasudes eelnevalt aktsepteerinud või mitte.
«Võrguettevõtjatele tähendab see seda, et võrgutasudest ei pruugita hüvitisnõuetele katet saada ja samas ei pruugi konkurentsiamet juba välja makstud hüvitis põhjendatuks pidada,» märkis advokaat.
Eleringi hallatava elektrivõrgu alla jääb üle 17 000 kinnistu. Sama probleem puudutab Eleringi kõrval märgatavat hulka võrguettevõtteid ja kokku sadu tuhandeid kinnistuid.
Riigikohtu äsjane otsus puudutab kohtuasja, milles Tallinnas Haabersti linnaosas maatükke omav isik esitas 2012. aastal Eleringi vastu hagi, millega soovis saada tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest igal aastal senisest oluliselt kõrgemat hüvitist.