/nginx/o/2015/03/11/3859937t1hfa22.jpg)
Eesti maksebilanss pööras mullu kiirenenud kaupade ja teenuste väljavoolu toel ülejääki, selgub Eesti Panga statistikast.
Eesti maksebilanss pööras ülejääki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade ja teenuste väljaveo kasv kiirenes möödunud aasta lõpukuudel eelnevate kvartalitega võrreldes, kuid kaubagrupiti oli areng erinev, teatas Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.
«Ehkki näiteks piimatoodete väljavedu oli möödunud aasta viimases kvartalis ligikaudu 30 protsenti väiksem kui aasta varem, püsis kaupade väljaveo kasv keskmiselt 3–4 protsendi juures. Kasv oli positiivne hoolimata sellest, et ekspordihinnad langesid 3,7 protsenti.»
Saarniidu sõnul toetas kaupade ekspordi kasvu märkimisväärselt vahenduskaupade netoekspordi suurenemine.
Teenuste väljaveo kasv püsis Eesti Panga teatel eelmise aasta lõpukuudel samuti tempokas, peamiselt meretranspordi muude veoteenuste ja ehitusteenuste kasvu toel.
Kaupade ja teenuste konto oli möödunud aasta viimases kvartalis endiselt ülejäägis ning kogu maksebilansi jooksevkonto pöördus samuti ülejääki.
«Kui jooksevkonto puudujääk moodustas 2013. aastal –1,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis möödunud aasta kokkuvõttes kahanes see väga väikeseks,» ütles Saarniit.
Jooksevkonto puudujääk vähenes enim tänu teenuste väljaveo kiirenemisele. «Sisenõudluse kasv oli teist aastat järjest ettevõtete väheneva investeerimisaktiivsuse tõttu tagasihoidlik, mis kärpis impordi kasvu ja toetas seeläbi jooksevkonto tasakaalustumist,» märkis Saarniit.
Saarniidu sõnul ei eelda tasakaalulähedane jooksevkonto kapitali aktiivset liikumist maksebilansi finantskonto poolel, sest investeeringuteks ei ole vaja hankida välismaalt lisaraha.
«Tehingute käive ehk raha sisse- ja väljavool oli aga mullu isegi suurem kui 2013. aastal, ilmselt likviidsusjuhtimise ja finantsinvesteeringute alal tehtud otsuste tõttu,» ütles ta. «Raha sisse- ja väljavoolu kiirenemine ei mõjutanud aasta kokkuvõttes aga oluliselt investeerimisaktiivsust erasektoris. Eesti majandus oli 2014. aastal, nii nagu 2013. aastalgi netolaenuandja ning selle maht oli mõlemal aastal umbes sama suur.»
Netovälisvõla positsioon suurenes aasta lõpuks ligikaudu miinus 9 protsendini SKT suhtes.
«Eesti majanduse välistasakaal mullu seega paranes, nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni peamiste näitajate arvestuses,» ütles Saarniit.