/nginx/o/2015/01/12/3674175t1hc6ef.jpg)
Euroopa Liidu rahandusministrite teisipäeval heaks kiidetud ettepanek anda Prantsusmaale kaks lisa-aastat eelarvepuudujäägi nõutud piiridesse viimiseks, paneb väiksemaid liikmesriike muretsema suurte liikmesriikide eeliskohtlemise pärast.
Euroopa väikeriigid kardavad suurte liikmesriikide eelistamise pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teisipäevasel kohtumisel võttis Iirimaa [rahandusminister] korduvalt sõna väikeste ja suurte riikide vahel vahet tegemise suhtes ja kõigile on selge, et lõpuni ei saa sellise [vahet tegeva] lähenemisega minna,» rääkis Eesti rahandusminister Maris Lauri kolmapäeval toimunud pressibriifingul, vahendab BNS.
Euroopa Komisjon oli rahandusministritele teinud ettepaneku Prantsusmaa menetluse pikendamiseks, sest praeguses rabedas majandusolukorras võiks Prantsusmaa eelarve konsolideerimisprotsess viia nii riigi kui Euroopa Liidu majanduse langusse. «Teine argument oli veel see, et kuna majanduskasv ja inflatsioon nii Prantsusmaal kui Euroopa Liidus on olnud oodatust väiksem, siis puudujäägi vähendamine nominaalses mõttes on raskem, struktuurne eelarvepuudujääk on tugevalt vähenenud,» rääkis Lauri.
Ka märkis Lauri, et Prantsusmaa on teinud lisapingutusi eelarveplaanide konsolideerimisel, läbi viinud väikese käibemaksutõusu ja lubanud lähikuudel teha lisaettepanekuid struktuurse eelarvepuudujäägi vähendamiseks 0,2 protsendipunkti võrra.
Kõhklusi liikmesriikide erineva kohtlemise suhtes on lisaks väikestele liikmesriikidele ja endistele programmiriikidele väljendanud ka Euroopa Keskpank. «Euroopa Keskpangale valmistab muret, et ELi suurtele riikidele antakse eelarvereeglite rikkumine erinevalt väikestest üsna kergesti andeks,» ütles teisipäeval EKP juhatuse liige Benoît Coeuré, kelle sõnul õõnestab selline suhtumine eelarvereegleid üldiselt.