/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2014/08/01/3246241t1hbc17.jpg)
Eelmise nädala lõpus avaldas RIA ID-kaardi uue tarkvara, millega asendub senine DDOC-vorming BDOC-iga. Paljudele ettevõtetele tähendab see aga, et teha tuleb kulukaid arendusi.
Digiallkirjastamise formaadimuutus toob paljudele ettevõtetele suured kulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RIA eID valdkonnajuhi Vallo Veinthali sõnul sõltub ülemineku maksumus ettevõtjatele kasutusel olevast tehnoloogiast.
«Alati on vaja uuendada tööjaamadesse paigaldatud DigiDoc tarkvara. Juhul kui muid digiallkirja toega info- või dokumendihaldus-süsteeme kasutusel pole, siis sellega kulu piirdubki,» selgitas Veinthal.
Kui aga ettevõttes on digiallkirja toega info- või dokumendihaldussüsteemid, siis on mitu varianti:
- Juhul kui on kasutusel infosüsteem, mis ei loo allkirju ise, vaid lasevad selle genereerida välisel teenusel - siis nende korral peaks olema tegu äärmiselt väikese muudatusega, sest kogu keerukus allkirja formaatidega tegelemisel on delegeeritud teenuse pakkujale.
- Kui aga integratsioon on ise tehtud aga infosüsteemi on korrapäraselt ajakohastatud ning kasutusel on uuemad baastarkvara teegid, siis ei tohiks ka sel juhul üleminek olla ülemäära keeruline ega ka kallis.
- Kui aga infosüsteem on allkirjastamise osas pikalt uuendamata, siis on põhjust tõesti oodata mõnevõrra keerulisemat arendusprojekti.
Veinthali sõnul võib hinnanguliselt valdava enamiku ettevõtete kulu suurusjärk jääda vahemikku mõnesajast eurost kuni paarikümne tuhande euroni - sõltuvalt ettevõtte suurusest, infosüsteemi keerukusest ja ettevõtte enda infotehnoloogilise kompetentsi tasemest. «Loomulikult leidub erandeid suuremate ja keerulisemate infotehnoloogiliste lahendustega ettevõtete osas, nagu näiteks suurkorporatsioonid või pangad, kelle kulu võib ulatuda isegi saja tuhande euroni,» selgitas Veinthal.
Digiallkirjastamise vormingu muutust põhjendas Veinthal sellega, et 2002. aastal kasutusele võetud DDOC oli mõeldud ennekõike kasutamiseks Eesti-siseselt.
«BDOC on osa tavapärasest arengust – sellega allkirjastatud dokumendid vastavad rahvusvahelistele standarditele ning kasutavad tunduvalt turvalisemaid räsi- ja krüptoalgoritme,» lisas Veinthal.
Tema sõnul on Eesti ettevõtete ja asutuste infosüsteemide väljastatud digiallkirjastatud dokumendid olulisel määral juba BDOC-formaadis. Ka seni on ID-kaardi tarkvaras saanud BDOC-vormingut kasutada, kuid nüüd on see määratud vaikimisi valikuks. ID-tarkvara uues versioonis on alles ka DDOC-vormingus failide tugi. Praeguse seisuga on plaanis 2016. aasta alguses lõpetada ID-tarkvara DigiDoc3 programmis DDOC formaadis dokumentidele loomine ja allkirjastamine.