/nginx/o/2013/09/05/2100523t1hbde0.jpg)
Šveitsi firmale Sorbes AG kuuluval AS Repo Vabrikud sai konkurentsiametilt viimaks loa Püssi puitlaastplaatide vabriku 2,6 miljonit maksnud ja aastaid luba oodanud elektri ja sooja koostootmisjaama käivitamiseks.
Püssi koostootmisjaama käivitamine ootas kaks aastat lubade taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koostootmisjaam käib sellest päevast alates, kui loa saime – kolm või neli päeva juba. Ilma selleta ei saa ju käitada. Luba ootasime kaks aastat. 2012. aasta juulis alustasime ehitusega, lõpetasime 2013. aasta märtsis ja nüüd 2015. aasta märtsi alguses saime load,» ütles Repo Vabrikud juhatuse liige Tiit Kolk BNSile.
Protsess venis Kolki sõnul selle pärast, et koostootmisjaama käivitamine oli vaja kooskõlastada keskkonnaameti, Eleringi ja Elektrileviga ning millegipärast kooskõlastuste saamine venis.
«Neil on väga palju aega asjade kooskõlastamiseks. Ja isegi siis kui neil on väga palju aega, ei kooskõlasta nad seda selle aja sees. Näiteks keskkonnaametil on aega kuus kuud, meie asja vaatas ta kaheksa kuud,» ütles Kolk.
Kooskõlastamise ajal pidid Repo Vabrikud maksma 2,6 miljoni euro suuruselt investeeringutelt intresse, mittetöötavat koostootmisjaama kaks korda hooldama ja lisaks aegus ka seadmetel garantii.
«Tootja ütleb, et kui te kaks aastat seda jaama külmalt hoiate, siis tuleb sellele teha hooldust ja see on teie kulul, sest garantii lõppes juba ära," rääkis Kolk.
Repo Vabrikud kahjunõuet esitada ei plaani. «Siis kulutame veel mitu aastat, näeme vaeva ja võitleme – sellel ei ole mõtet. Ma pigem unustan selle asja ära; vaatan, mis asju ma järgmiseks teen ja olen edaspidi targem,» sõnas Kolk.
Püssi rajatud 2,6 miljonit eurot maksnud koostootmisjaama võimsus on 2 megavatti elektri- ja 4 megavatti soojusvõimsust.
270 töötajaga AS Repo Vabrikud tarvitab aastas 300 000 tihumeetrit madalakvaliteedilist ümarpuitu ja 60 000 saepuru kohalikelt tootjatelt ning toodab 42 miljoni eurose aastakäibega 23 riigi turule ligi 220 000 ruutmeetrit puitlaastplaati, millest 90 protsenti on melamiinkattega.