/nginx/o/2015/01/09/3665997t1h33a0.jpg)
Alates eurokriisi lahvatamisest pole ükski institutsioon agaramalt nüüdseks 19-liikmelise euroala «majandusliiduks» lihvimist propageerinud kui Euroopa Keskpank. Nii Mario Draghi kui tema eelkäija Jean-Claude Trichet on kirglikult eurotsooni tihedamat integratsiooni jutlustanud, samal ajal kui entusiasm pealinnades jahtub.
EKP juhatuse liikme Benoît Cœuré’ sõnutsi ei ole keskpank aga enam mures üksnes edusammude puudumise, vaid suisa vähikäigu pärast. Intervjuus Financial Timesile ütles Cœuré, et EKP on «frustreeritud» sellest, kuidas kriisi keeristes vastuvõetud rangeid eelarvereegleid – mida paljud peavad kõige tähtsamateks sammudeks integratsiooni suunas – «lahti harutatakse».
«Me ise oleme väitnud, et euroalas on vaja rohkem integratsiooni,» ütles keskpankur. «Aga kõik algab sellest, et tuleb respekteerida reegleid, mis on juba otsustatud. Me ei suuda luua usaldust eurotsooni suhtes, kui jätame mulje, et asjad, mis juba on otsustatud, harutatakse lahti ja me alustame nullist.»
Cœuré vältis püüdlikult Euroopa Komisjoni kritiseerimist, andes samas mõista, et EKP ridades ollakse ärritunud leebuse pärast Prantsuse ja Itaalia lodevavõitu riigirahanduse suhtes.
Täna Brüsselis koos istuvad ELi rahandusministrid kiidavad kõigi eelduste kohaselt heaks komisjoni otsuse Pariisi ja Rooma osas, kuigi mitmed on samuti häiritud reeglite eiramisest prantslaste ja itaallaste poolt.