/nginx/o/2015/03/09/3853385t1h50a1.jpg)
Andmekaitse inspektsioon selgitab isiklike turvakaamerate kasutamist Euroopa kohtu otsuse valguses ning rõhutab, et ei tasu takerduda juriidilisse ülemõtlemisse.
Andmekaitse inspektsioon: ärgem takerdugem juriidilisse ülemõtlemisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa kohtus 11. detsembril 2014 vastu võetud otsus käsitleb üksnes turvakaameraid. «See ei puuduta turiste, ajakirjanikke ja teisi kaamerakasutajaid. See ei ütle, et eramu või kortermaja küljes oleva eraisikule kuuluva kaameraga ei või avalikku ruumi filmida. See ütleb vaid, et tegemist ei ole isiklikul eesmärgil filmimisega (isikliku otstarbe korral isikuandmete kaitse seadus üldse ei kohaldu), kui kaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum. Seega ärgem takerdugem juriidilisse ülemõtlemisse,» ütles andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ja kutsus üles otsusesse rahulikult suhtuma.
Kui eraisikule kuuluv kaamera filmib avalikku ruumi turvalisuse tagamiseks, on tegu seaduses nimetatud turvakaameraga.
Turvakaameraga filmimine tuleb vastava sildiga märgistada, kuid see ei ole keelatud. Keelatud on vaid seda salvestist muul eesmärgil kasutada – näiteks internetti meelelahutuseks üles laadida. Kokkuvõttes ei ole andmekaitse inspektsiooni sõnul sisuliselt midagi muutunud.
Andmekaitse inspektsioon soovitab kaamera paigutuse hästi läbi mõelda ja teisi inimesi mitte liigselt riivata. Eraisikute omavahelistesse eratülidesse inspektsioon järelevalve korras ei sekku. Inspektsiooni järelevalve läbiviimiseks peavad olema täidetud korrakaitse seaduse § 4 lg 2 tingimused.
Tutvu kohtu otsusega siin.