/nginx/o/2013/12/04/2665658t1h0697.jpg)
Ühe tehinguga ostis Eesti Pank Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võlakirju nominaalses mahus 10 miljonit eurot, ütles Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk BNS-ile.
Eesti Pank ostis esimese päevaga 10 miljoni euro väärtuses võlakirju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rääski sõnul jätkab pank võlakirjade ostmist vastavalt turuhinnale, et saada kokku vajalik maht 100–120 miljonit eurot kuus.
Keskpank ostab juba möödunud aastast saadik Euroopa varadega kaetud erasektori väärtpabereid, millele siis lisanduvad 100-120 miljonit eurot üle-euroopaliste institutsioonide võlakirjade näol, rääkis Rääsk. Esimese ostu sooritas Eesti Panga portfellihaldur Fabio Filipozzi, teatas keskpank sotsiaalmeedia vahendusel.
Kõik euroala keskpangad üheskoos kulutavad nii-öelda rahatrükile ehk võlakirjade kokkuostule 60 miljardit eurot kuus. Varasid kavatsetakse osta kuni 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2 protsendi tasemest allpool, ent selle lähedal.
Keskpank võttis rahapoliitilised meetmed kasutusele, et ergutada euroala majandust. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. EKP loodab, et see kandub ka reaalsesse majandusse.
Euroopa Keskpank prognoosib tänavu euroala majanduse reaalkasvuks 1,5 protsenti, võrreldes möödunud aasta 1-protsendilise majanduskasvuga. Tulevaks aastaks ootab keskpank 1,9-protsendilist majanduskasvu ja 2017. aastaks 2,1-protsendilist majanduskasvu. Sellesse prognoosi on sisse arvestatud rahapoliitiliste meetmete oodatav positiivne mõju.
EFSF on eurala riikide poolt loodud ajutine kriisilahendusmehhanism, millest on aidatud Iirimaad, Portugali ja Kreekat. Abipakette rahastati läbi võlakirjade emiteerimise finantsturgudel. Alates 2012. aasta oktoobrist, kui loodi permanentne päästemehhanism ehk Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) EFSF-ist enam laene ei väljastata. Sellest ajast kogub fond abisaavatelt riikidelt laenude tagasimakseid ja edastab neid nii põhiosa tagasimaksetena kui ka intressimaksetena võlakirjaomanikele.