:format(webp)/nginx/o/2015/03/09/3853391t1hcb55.jpg)
Euroopa kohtu otsuse järgi ei käsitleta isikliku maja külge paigaldatud kaamera kasutamist filmimisena isiklikul otstarbel, kui kaamera vaatevälja jääb avalik ruum.
Enam ei või isiklikust kaamerast tänavat piiluda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus tegi otsuse asjas, kus analüüsiti videovalve kasutamist isiklikul otstarbel, kirjutab andmekaitse inspektsioon oma kodulehel.
Kohus leidis, et füüsilise isiku poolt isikliku maja külge vara ja isikute kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine ei toimu üksnes isiklikul otstarbel, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi, näiteks üldkasutatavat tänavat. Euroopa kohus rõhutas, et erandit, mis reguleerib isikuandmete töötlemise lubamist isiklikul otstarbel, tuleb tõlgendada kitsendavalt.
Andmekaitse inspektsioon on seni tõlgendanud isikuandmete kaitse seadust (IKS) ja andmekaitsedirektiivi nii, et isikuandmete töötlemine isiklikul eesmärgil ei sõltu sellest, kas andmeid töödeldakse avalikus ruumis või mitte.
Lähtuvalt nimetatud kohtuotsusest, muudab inspektsioon senist praktikat kaamerate kasutamise osas: kui kaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum, siis seda ei käsitleta enam filmimisena isiklikul otstarbel. Seega kohaldub IKS ja valvekaamerate kasutamise korral tuleb rakendada IKS § 14 lg 3. Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, on jätkuvalt tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlemisega ja IKS ei kohaldu.
Inspektsiooni järelevalve läbiviimiseks peavad olema täidetud ka korrakaitse seaduse § 4 lg 2 tingimused. Üldiselt võib eeldada, et ka juhul, kui kaamera vaatevälja jääb avalik ruum, kuid kui salvestatud andmeid töödeldakse hiljem siiski üksnes perekonnaringis, ei ole täidetud avaliku huvi kriteerium ja järelevalvemenetlust ei alusta.
Vaata Euroopa kohtu otsust.