Vaata, kui palju viskavad eestlased lähiriikidega võrdluses toitu ära

Kompostitavad jäätmed prügilas Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Hiljuti keskkonnaministeeriumi poolt avalikustatud uuring tõi välja, et võrreldes mõndade lähiriikidega, läheb Eesti kodudes toidust prügikasti üsna tagasihoidlik kogus.

Säästva Eesti Instituut võrdles esimesi Eesti kodumajapidamistes tekkivate toidujäätmete uuringutulemusi ka lähinaabrite ning teiste Euroopa riikidega, kus viimase 5–6 aasta jooksul on sarnaseid uuringuid tehtud. Võrdlusi toodi välja Rootsi, Norra, Taani, Soome, Madalmaade, Suurbritannia ning Viini linnaga Austrias.

«Eestis on toidujäätmete kogus inimese kohta väiksem kui mõnes teises riigis on puhtalt äravisatud toit,» tõi ministeeriumi esindaja välja. Toidujäätmed tähistavad lisaks äravisatud söömiskõlbulikule toidule – ehk toidukaole – ka neid toiduosasid, mis ei ole söödavad – näiteks kartuli- või banaanikoored.

Võrreldud riikidest suurimad toidujäätmete tekitajad on rootslased, kus see kogus inimese kohta on 147 kilo aastas, samal ajal, kui eestlastel tekib aastas 54 kilo toidujäätmeid. Kõrged on numbrid ka Taanis ja Madalmaades – vastavalt 125 ja 113 kilo aastas inimese kohta.

Kõige vähem toidujäätmeid tekitavad soomlased, kus see number on 50 kilo aastas. Samas edestavad eestlased soomlasi toidujäätmetes oleva söömiskõlbuliku toidu osas – raisatud toidu kogus on Eestis 19 kilo, samal ajal kui soomlastel on 23 kilo toidujäätmetest söömiskõlbulik toit.

Suurimad söömiskõlbuliku toidu äraviskajad on uuritud riikide võrdluses Viinis elavad austerlased, kelle toidujäätmetest see moodustab ligi kaks kolmandikku. Number on kõrge ka Suurbritannias, kus üle 60 protsendi toidujäätmetest moodustab söömiskõlbulik toit.

Samas on ka eestlaste toiduraiskamise tendents pigem ikkagi süvenemas, sest nii sissetulekud kui elatustase järjest kasvab. «Eesti on esimene uus liikmesriik, kus täpsemad andmed on olemas – tänapäeval on ikkagi rikkamad riigid, kus selliseid uuringuid on läbi viidud,» nentis Harri Moora Säästva Eesti Instituudist.

Kui vaadata ka üldist olmejäätmete teket inimese kohta, siis on täna Eesti numbrid alla poole Euroopa Liidu keskmisest. «Eesti ühiskond kindlasti ei ole väga raiskav ühiskond,» sõnas Eek. Toidujäätmete kogus, mis eestlased aastas tekitavad, on 70 000 tonni ja sellest söömiskõlbulik toit moodustab umbes 20 000 tonni.

Neid jäätmed lähevad kodus kas kompostiks või vähesel määral söödetakse ka loomadele ning lindudele. «Oluline osa sellest aga kogutakse täna segaolmejäätmetena, need jõuavad Eestis valdavalt kas Iru põletustehasesse või lähevad jäätmekütuste tootmisse,» märkis Eek.

Säästva Eesti Instituut viis keskkonnaministeeriumi tellimisel 2014. aasta lõpukuudel läbi uuringu selle kohta, kui palju toidujäätmeid tekib Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes ning kui suure hulga sellest moodustab otseselt ära visatud söömiskõlbulik toit.

Selle aasta jooksul on tulemas täiendav analüüs ka kaubanduses ja toiduainetetööstuses tekkivate toidujäätmete ja äravisatava söömiskõlbuliku toidu osas. Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt tekib liikmesriikides toidujäätmeid keskmiselt 179 kilo inimese kohta aastas.