Kaliningrad saadab reovee otse Läänemerre

Reovesi. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Eksperdid hindavad Kaliningradi oblasti tekitatavat reostust Läänemerele katastroofiliseks, sest Venemaa enklaav pole suutnud lääneriikide suurest abirahast hoolimata puhastusseadmeid ehitada.

Samal ajal, kui Venemaa näitab Kaliningradi oblastis korraldatavate kärarikaste ja kulukate sõjaväemanöövritega naabritele oma ähvardavat agressiivsust, pärinevad mõned sealsed reoveepuhastusseadmed juba alates 1928. aastast — Saksamaal Hitleri võimule tuleku eelsest ajast, selgub agentuuri Rosbalt avaldatud artiklist «Must Balti meri». See tähendab, et oblasti reovesi lastakse puhastamata otse veekogudesse.

Isegi lääneriikide annetatud hiigelsummad reoveepuhastusseadmete ehitamiseks pole suutnud panna Venemaad oma läänemereäärset enklaavi keskkonna suhtes talutavalt käituma.

Rootsi annetas Kaliningradi puhastusseadmete rajamiseks 12,5 miljonit eurot, Euroopa arengupank EBRD omakorda 6,5 miljonit eurot ja 30,4 miljonit rubla (praeguse kursiga ligi 0,76 miljonit eurot). Venemaa ise on panustanud ligi 66 miljonit eurot. Euroopa Liit on andnud 3,5 miljonit eurot.

Kuid peatöövõtja Mostostroi nr 6 lükkab puhastusseadmete valmimise tähtaegu järjekindlalt edasi. Ta väidab, et  projekt on tugevalt alarahastatud ning tööde eest lubatud summadest ei jätku mitte kuidagi. Sellist trikki, mille kasutamisel on osavust näidanud ka Eesti peatöövõtjad, kasutab Mostostroi nr 6 hoolimata asjaolust, et vähendas ise objektide rajamiseks korraldatud vähempakkumisel nõutud maksumust ligi 600 miljoni rubla võrra, mis praeguse vahetuskursiga on ligi 15 miljonit eurot.

Alates 2006. aastast on Kaliningradi oblastis alustatud 17 puhastusseadme ehitusega, kuid tööle on nendest hakanud vaid viis. Korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International Russia esindaja Kaliningradis Roman Romanovski nimetas sümptomaatiliseks, et enklaavi võimud ei ole suutelised objekte valmis ehitama isegi siis, kui rahastamine on täielikult tagatud.

Kuid Romanovski sõnul ei ole abi ka töötavast viiest puhastusseadmest, sest tegelikult nad reovett ei puhasta. «Tagajärjeks on iga päev poole miljardi rubla (ligi 12 miljonit eurot) suurune kahju keskkonnale, mida meie ekspertide arvutuste järgi tekitavad need puhastusseadmed,» ütles Romanovski.

Kontrollproove võttes selgitati välja, et viiest töötama pidanud puhastusseadmest töötas tegelikult vaid üks – Sovetskis. Ekspertide arvates mõjutab Sovetski puhastusseadmete tööd nn rahvusvaheline kaart: asula paikneb Leedu piiri lähedal, mistõttu reovee puhastamata jätmine torkaks kohe silma naaberriigile.

Näiteks Gusevi asula reoveepuhasti juures tehtud analüüsid näitasid, et jõkke lastavas reovees leidub naftaproduktide jääke 3800 korda rohkem, kui normi järgi olla tohiks. «Jääb mulje, justkui lastaks kütusel otse tanklast jõkke voolata,» tõdes Romanovski.

Rootsi teatas, et nõuab oma toetusraha tagasi, kui puhastusseadmeid lähiajal töökorda ei seata. Tõenäoliselt võib asjade käiku sekkuda ka oblasti prokuratuur.